Eestis on kahe maahindamise vahele on jäänud 21 aastat. On mõistetav, et selle aja jooksul on kõik hinnad aegamööda, kuid kokkuvõttes oluliselt tõusnud. Kui aga 21 aastat vaikselt kestnud hinnatõus jõuab maaomanikuni korraga maamaksuna, võtab see hetkeks kindlasti silme eest mustaks.
Isegi kui maa hind on 20 korda kallimaks muutunud, ei saa maaomanikud uuel aastal senisest 20 korda kõrgemat maamaksu arvet, nagu esimese hooga arvama kiputi. Selleks, et hinnatõus oleks talutavam, näeb seadus ette, et korraga ei või maamaks tõusta rohkem kui kümme protsenti ja seadusega kehtestatud maamaksu määradki vähenevad viis korda. Seni on Eestis olnud mediaanmaamaks 50 eurot. Selle kümneprotsendiline ehk viieeurone tõus 2024. aastal ei tohiks maaomanikul veel üle jõu käia.
Maamaksu tõus puudutab enamjaolt maal elavaid ja metsa- või põllumaad omavaid inimesi, sest maamaksust on vabastatud tiheasutusel kuni 1500 m² ja asulatest väljas kuni kahehektarilise kodualuse maa omanikud. 1500 m² linnahoov on suur ja enamasti linnakrundid suuremad polegi. Maal on aga olukord vastupidine – talumaja ümber laiuv hoov ulatub tihti paari hektarini. Sellele lisaks on talumaja juures ka metsa- või põllumaad.
Maamaksu tuleb maksta ka neil, kellel on mitu kinnisvara, näiteks suvehaapsallased, kellel on puhkamiseks korter Haapsalus, igapäevaselt elavad Tallinnas ja samal ajal renoveerivad veel päranduseks saadud maamaja. Nemad ei pea maamaksu maksma vaid rahvastikuregistri järgsel elukohal.
Maamaksu positiivne külg on, et see laekub omavalitsusele. See tähendab omakorda, et maksumaksja saab ka ise oma makstud rahast kasu. Olgu selleks siis remonditud tee, koolimaja või põlev tänavavalgustus. Ometi ei saa öelda, et ükski maksutõus oleks hea, seda eriti ajal, kui Eesti inflatsioon on Euroopa kõrgeim ja toimetulekuraskuses inimesi on üha rohkem.
siin läbulehes kirjutas, et koguge raha vanaduspäevadeks või soetage kinnisvara, mis tagaks väärika vananemise, eesti okupeerimine võttis enamuselt selle kinnisvara, paljudelt ka elu, edasi pravda laara võttis eesti inimestelt nende vaevaga teenitud säästud(küll mitte rublamüüjatelt), aga enamus inimestel oli nii tsaari , – kui ka eestiajal ehtsate hõberahade eest ostetud majad, talud, maad omandusse. täna oled sa ainult näiliselt maaomanik, riik orjastab sind maamaksuga kuidas tahab. 40 aasta meel, kui maa tiblade poolt riigistati, pole kuhugi kadunud.
Ma ei saa siiani aru, miks ma pean iga aasta maksma veel mingit maksu väljaostetud asja eest. Maa kuulub ju mulle, mitte omavalitsusele. Vastavalt vajadusele kuulub vist maa omavalitsusele.
Ca 25 aastat tagasi ütles tolle aja kuulus räädiohääl Tiido Kuku raadios kuldsed sõnad “Kõige õigemad on need kes sentigi makse ei maksa”.Tänaseks me näeme kui “hästi” oskavad vabariigi juhtoinad raha paigutada mõtetutesse tegevustesse!
aga ehitab selle raha eest paarile suvitajale sadamaid