Autodest küllastunud linnades on suurenenud nõudlus parkimiskoha ja panipaiga järele. Probleemile otsitakse lahendust garaažiturult, kuid sobivaid pakkumisi napib.
1960. aastate lõpus Mustamäele rajatud sadadest garaažidest on alles ainult mõned üksikud ühistud. Paljud säilinud garaažipinnad on jäänud ilma vajaliku hoolitsuseta, mistõttu on need amortiseerunud ja ajale jalgu jäänud. „Räämas garaažiühistud lammutatakse linna üldilme parandamiseks või uusarendustele ruumi tegemiseks,“ sõnas Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe. „Garaaže – nii nagu neid kuni 90. aastateni ehitati – enam juurde ei rajata ja kuna vanemaid garaaže lammutatakse, siis on garaažide üldarv aastatega vähenenud.“
Suurim on nõudlus garaažide järele magalarajoonides, kuna autoomanike osakaal on ajaga kasvanud ja tekkinud parkimiskohtade probleem. „Tänapäeval kasutavad garaaže eelkõige inimesed, kellel on hobiauto, või motomehed, kes ei soovi enda sõiduriista lageda taeva all hoida ja vajavad kohta, kus seda talvel hoiustada. Garaažid on kasutusel ka laopinnana, kus hoiustada mööblit, tehnikat või muud varustust, mida igapäevaselt tarvis ei ole,“ sõnas CKE Kinnisvarabüroo vanemmaakler Taur Tärnov.
Uusarendustes müüakse parkimiskohti ja garaaže koos korteritega, kuid vanemate ja eraldiseisvate garaažide puhul see nii ole. „Korteriomanikud soovivad, et garaaž paikneks korteri vahetus läheduses, kuid kahjuks pakkumine seda enam ei toeta, mistõttu müüakse enamik garaaže eraldiseisva kinnisvaraobjektina,“ selgitas Tärnov.
Kui kolm aastat tagasi oli kõige odavam garaažiboks üürile pakkuda ruutmeetrihinnaga 0,5 eurot kuus, siis hetkel on kõige soodsam pakkumine 1,92 eurot kuus ehk ligi neli korda kallim. „Täna võib heas seisukorras garaaž maksta mõne aasta taguse väiksema korteri hinna,“ sõnas Uibomäe. „Kõige kallima ruutmeetrihinnaga garaaž on Kinnisvara24 portaalis müügil 45 000 euroga, garaažikompleks aga lausa 149 900 euroga. Nõudlust suurendavad ka investorid, kes kõrge tootluse tõttu ostavad garaaže kokku üüriobjektidena.“
Garaaži või parkimiskoha ostu- ja müügiprotsess on samasugune nagu iga teine korteri- või muu kinnisvara tehing. „Üldiselt on garaaž korteriomand ehk eraldiseisev kinnisvaraobjekt, millele kohandub sama seadusandlus nagu korterile,“ lisas Tärnov. „Erinevus on vaid garaažiühistu liikmelisuse puhul, millega ei osteta mitte kinnisvaraobjekt, vaid osalus juriidilises isikus, kellele kuulub teatud arv garaažibokse. Sellisel juhul tasub tähele panna, et ühistu koosolekul on võimalik enamuse nõusolekuga teha otsuseid, mis võivad garaažiboksi omaniku soovidega vastuollu minna.“
Kinnisvara24 portaalis on 189 aktiivset garaaži müügi- või rendikuulutust, mis moodustab 1,3 protsenti portaali ligi 15 tuhandest pakkumisest. Kuulutajad pakuvad nii parkimiskohti kui garaaž-töökodasid, millest üle pooled on müügiks.
Kinnisvara24 on 2018. aastal loodud Eesti suuruselt teine kinnisvaraportaal, mida külastab igakuiselt üle 425 000 külastaja.