Kuigi Tagalahte on uuritud üle 20 aasta, pole keskkonnaametil plaani, mida Eesti kõige kehvemas seisus oleva rannikuveekoguga ette võtta. Tagalaht on eutrofeerunud – lämmastikku ja fosforit täis – ning kasvab kinni.
Keskkonnaameti kolm aastat tagasi tellitud uuringu järgi aitaks, kui lahepõhjast pumbataks välja sete. Maksaks see paar-kolm miljonit eurot, aga enne seda tuleks lahe põhja uurida.
Uuringu järgi saastab lahte enim just lahe põhi, kuhu on settinud nõukogude ajal sinna voolanud solk. Veevahetus paraneks, kui rajataks 15 km pikkune kanal Hara lahte. See maksaks kaheksa miljonit eurot, mõju Silma looduskaitsealale aga on teadmata. Seda tuleks uurida. See on stamplause. Tagalahe iga uuring lõpeb tõdemusega, et tuleks täpsemalt uurida.
Neli aastat tagasi lasi Haapsalu linn esimest korda maha võtta Tagalahe-äärset roostikku plaaniga rajada rannakarjamaa, mida hakkavad hooldama linnalehmad. Sellestki plaanist ei saanud asja – selgus, et talunikud eelistavad veiseid karjatada seal, kus riik neile selle eest maksab. Linn pidanuks maksma ise ja ehitama tarad ning sinnapaika see jäi. Kord aastas, augustis, müttab Tagalahes traktor, mis puhastab pilliroost paarkümmend hektarit lahte – Heraklese vägitöö, mis ei lõpe kunagi.
Et pilliroog kaoks ja tekiks rannaniit, tuleb seda niita suve jooksul mitu korda, peale selle karjatada. Niidetud roogu ei tohiks jätta lahevette hulpima või – veel hullem – purustada ja jätta hulpima, aga ometi on see parem kui mitte midagi. Neli aastat on näidanud, et niitmine, kui seda järjest ja järjest teha, suudab pilliroo jõudu siiski kuigivõrd närvutada ja võidab eluruumi teistele taimeliikidele. Liigirikkamaks muutub ka linnustik. Vaade paraneb – tiheda roomüüri asemel näeb silm vaba vett.
Niitmine pole imerohi, aga siiski midagi konkreetset. Nii et parem pool muna kui tühi koor.
EL annab sellistele projektidele väga lihtsalt raha ja korralikult. Saamatuse asemel võiks linnaviletsus tööle hakata ja kvaliteetse projekti kirjutada. Kusjuures uuringuid rahastatakse koos tegevusega. Loll saab kirikuski peksa ning pool tühja koort on ullikeste unistus.
” Tagalaht on … lämmastikku ja fosforit täis.”
Väärt tooraine juuu
muna riik
“Uuringu järgi saastab lahte enim just lahe põhi, kuhu on settinud nõukogude ajal sinna voolanud solk”Tänapäeval ernevate spetsialistide kinnitusel talvekuudel praktiliselt puhastamat solk on OK ?
Kas tegelikult meie fekaali puhastussüsteemi ei peaks kaasajastama või laseme nende nn.settebasseinidega edasi ?
Viimase 60 aastaga on tagalaht pehmelt öeldes täielikult peesse keeratud ja nüüd laiutavad need kes võimul on ainult käsi ! Jõudu Teile !
tekkib kallis muda, mida me hakkame vööramaa rikastele eksportima mitmesuguseid näonahka tervendavate ja noorendavate toote näol ja haapsalu saab maailmakuulsaks ning rikkaks
Enne kui vinguma hakata, võiks ikka teada, et Haapsalu oli esimene Eesti linn, mis Rootsi ja maailmapanga abiga kaasaegsed puhastusseadmed ehitas ja neid 30 aastat arendanud on. Ehk mäletate Tagalahte ja Väikesesse viiki suundunud torusid, mida mööda solgivesi sinna vabalt voolas. Viik tehti 20 aastat tagasi solgisettest puhtaks. ehk mäletate seda romantilist puhastuseelset viiki,mis oli rooväli? Tagalaht on keerulisem ja kallim teema. Peaks ühiselt pingutama, mitte siin krt vinguma.
Tahan ka tegutseda, mida ma tegema pean, et saaks Tagalahe puhtaks jälle nagu 100 a tagasi? Kas annetan 10 miljonit või lähen vikati ja rehaga peale?
Hakatuseks võiksite areneda ja ennast harida!
10 miljoniga saab Tagalahe solgisettest puhtaks.
kasvab kõikjal omasoodu, tal pole meie tegemistega asja, see on madalate, seisva veega lahtede eripära, looduse vastu ei saa