Fotod: Berta Valdma
Kahekümne kaheksas Augustibluus on selleks korraks lõppenud. Üritus möödus edukalt. Pealkorraldaja Indrek Ditmanni üllatuseks oli juba reede lõunast bluusitajaid plats täis. “Tavaliselt jõuavad külalstajad reede õhtul, aga seekord oli juba lõunaks linnus rahvast pilgeni täis,” imestas Ditmann.
Kui me Ditmanniga piiskopilinnuse väravate juures räägime, kõnnivad inimesed mööda ja soovivad talle jõudu, tänavad laheda ürituse eest või kiidavad niisama. Küsisin, kas selline positiivne tagasiside ja toetus on pidevalt. Ditmann tunnistab, et ikka enamuse ajast. “Loomulikult on ka vingumist, aga seda on vähe.” Mille üle siis inimesed vinguvad? “Mõnel aastal kui vihma sajab, siis vihma üle,” muigas Ditmann. “Vahetasime särkide värvi, on neid, kellele see ei sobi. Oleme saanud ka kirja teemal, kuidas kitarri kõva heli kahjustab tervist. Eks neid inimesi ole igasuguseid.”
Kas Eesti Hümni lauldi avalauluks püsti seistes või oli kõik purjus neegerorjade omalooming?
Ziggy wild tõmbas esimesel päeval hästi käima.
Need noored peod nahka keeravatki !!!
siis tugev müra ei rikugi kuulmist
augustibluusist on tekkinud pensionäride kokkutuleku üritus kus noori ja läänemaa inimesi on raske leida
Aastatega loksuvad väärtused paika!
Väärtused? – jah, tühistame bluusi! Uus bluus on burlesk, taukarrrrokk, ja niisama soigumine. Seepärast ongi publikuks vaid soni-tennis vanamehed oma matkatoolidega ja muidugi ka noored, kes arvavadki, et Taukar laulab bluusi. Hea, et seekord Allvee ei laulnud (mis ei tähenda, et ta tore ja hea inimene pole). Saan aru, et kõik ajaga ju muutub. Kuid et nii lühikese ajaga saab lihast kala, on ikka suht üllatav. Edaspidi kuulan bluusi raadiost.
ajad muutuvad, ka Ozzy sureb kunagi, või sa arvad, et kõik on surematud ja igavesed?