Tanel Kiik: tervisevaldkonna viis olulist väljakutset uuele valitsusele

Hoolimata kolmandat aastat vältavast globaalsest tervisekriisist ja pikkadest läbirääkimistest ei sisalda vahevalitsuse koalitsioonileping tervishoiu peatükki.

Vähemalt sel aastatuhandel sõlmitud koalitsioonide puhul pole midagi nii kummalist veel ette tulnud. Kasina koalitsioonilepingu korvamiseks toon välja viis konkreetset tegevusliini, mille alusel saab juba lähikuudel hinnata uue valitsuse tervisepoliitikat.

Tervisevaldkonnale lisaraha leidmine. Eesti panustab juba aastakümneid tervisevaldkonda märkimisväärselt vähem kui enamik Euroopa Liidu liikmesriike. Meil on küll efektiivne tervishoiusüsteem, kus häid ravitulemusi saavutatakse madalate kuludega, kuid tervishoiuteenuste kättesaadavus on ebapiisav ja ebavõrdne. Covid-19 pandeemia tõestas ilmekalt, et viimase piirini või õigemini juba üle selle piiri optimeeritud tervishoiusüsteem ei võimalda ootamatute kriiside korral kõigile vajalikke tervishoiuteenuseid tagada.

Laias laastus on kaks lahendusvarianti – suunata ka edaspidi haigekassale täiendavat tegevustoetust muude maksutulude arvelt või suurendada ravikindlustusmaksu kogumist, laiendades maksubaasi.

Perearstisüsteemi tugevdamine. Viimased valitsused on töötanud perearstisüsteemi tugevdamise nimel nii Euroopa Liidu rahastuse toel üle Eesti kaasaegseid tervisekeskuseid rajades kui ka riigikogus vajalikke seadusemuudatusi vastu võttes.

Alates 1. juulist läks perearstiabi korraldamine terviseametist üle haigekassale, kuid poliitika kujundamise eest vastutab loomulikult sotsiaalministeerium ja valitsus. Oluline on jätkata tihedat koostööd Eesti Perearstide Seltsi ja tervisevaldkonnaga laiemalt esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisel, milles lepitakse kokku arengusuunad ja -vajadused järgmiseks kümnendiks.

Tallinna Haigla rajamisega jätkamine. Tallinna Haigla rajamine on tulevikku vaatav investeering. Kriisid näitavad veelgi enam vajadust uue haigla järele, mis arvestab täiel määral tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, võimaldab paremini kasutada meie piiratud meditsiinipersonali ning toob sellega olulise edasimineku kogu Eesti tervishoiule.

Reformierakonna ainuvalitsuse meelevaldne otsus võtta maha Tallinna Haigla rajamiseks planeeritud 280 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusraha oli viimaste aastakümnete kõige tervishoiuvaenulikum samm. Uuel valitsusel tuleb kiiresti teha vigade parandus ning riigi eelarvestrateegias aastateks 2023-2026 haigla rajamiseks vajalikud summad ette näha.

Tervishoiutaristu uuendamine üle riigi. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu rahastuse toel valminud kümneid kaasaegseid tervisekeskuseid ning toetasime ka haiglahoonete korrastamist ja uute isolatsioonipalatite ehitamist.

Tervisevaldkonna puhul tuleb lõpetada betooni ja inimestesse investeerimise eksitav vastandamine. Kaasaegsed ja läbimõeldud tööruumid toetavad tervishoiutöötajaid, võimaldavad kasutada uusi seadmeid ja tehnoloogiaid ning pakuvad patsientidele mugavamaid ja ohutumaid terviseteenuseid.

Covid-19 viienda laine ületamine – Covid-19 pandeemia on kogu maailmale õpetanud, et meil tuleb olla valmis ebameeldivateks üllatusteks ja vajadusel kiiresti reageerida.

Avalikkusele soovituste andmisel või riiklike meetmete kehtestamisel tuleb arvesse võtta eelmise ja praeguse teadusnõukoja liikmete, terviseameti ning rahvusvaheliste terviseorganisatsioonide ekspertiisi. Ainult teadus- ja tõenduspõhiste otsuste najal on võimalik Eesti riik ja rahvas pandeemia viiendast lainest võimalikult väikeste kahjudega läbi juhtida. Seejuures peame me kõik tervisekriisi ületamisse panustama ning terviseteadlikke valikuid langetama. Jah, see tähendab ka õigeaegset vaktsineerimist.

Uus tervise- ja tööminister Peep Peterson tajub minu hinnangul valdkonna ees seisvaid väljakutseid, mille lahendamiseks on vaja kogu valitsuse tahet ja valmisolekut ühiselt pingutada.