Kolm Lihula muusika- ja kunstikooli õpetajat tuulutasid oma ja sõprade riidekappe ning avasid mitmesaja-aastases majas poe nimega Moeämber.
Lihula peatänaval Tapamaja kunstigaleriis pesitsev vastne poeke on avatud, kui rauast hoovivärava küljes lehvib tuules kärtskollane jakk või mummuline seelik. Kui värav on tühi, on Moeämber suletud, nii et kohe on näha – mingi tavaline kellaaja järgi peetav äri see pole.
Kui öelda, et Moeämbris müüakse teise ringi riideid, siis on see sulatõsi, aga ometi vale. Peale selle ei ütle see Moeämbri kohta suurt midagi. Tavalisest kaltsukast on Moeämber valgusaastate kaugusel.
