Juhtkiri: võitlus merekoletisega

Kui Vormsi mees leidis kolmapäeva õhtul mererannast masuudikänkra, ei osanud keegi aimata, et sellest saab alguse Hiiu- ja Läänemaa suurim rannikureostus.

Esialgu oli reostatud vaid Vormsi põhja- ja läänerannik ning koristamine jäi Vormsi valla kaela. Pühapäevast alates, kui ulatuslik reostus avastati ka Hiiumaa rannikul, muutusid päästetööd üleriigilisteks, sest hädaolukorraks loetakse olukorda, kus koristustöid tuleb teha üle 20 km pikkusel rannaribal ning need võtavad aega üle seitsme ööpäeva.

Päästetöid koordineeriva Hiiu–Läänemaa päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul saab päästeamet aidata omavalitsustel töid korraldada, neid logistiliselt abistada ja varustada töövahenditega, kuid randa koristavad inimesed ja nende toitlustamine jääb valla kanda. Vormsilased ja hiidlased on sellega hästi hakkama saanud.

Seda, millal reostus lõplikult likvideeritud saab, ei oska ennustada keegi. See võib võtta veel nädalaid. Kuigi Vormsi puhastamisega ollakse lõpusirgel, on seal hulk reostunud laide, see pikendab koristustööd.

Päästetöödel saab kohaldada omamoodi triaaži. Triaaž on haigete jaotamine kategooriatesse abi vajamise pakilisuse järgi vastavalt patsiendi seisundile ning võimalikule ohule tema elule ja tervisele. Nii toimitakse ka masuudiga reostunud laidudega. Keskkonnaamet ja ornitoloogid teevad kindlaks reostuse ning soovitavad, millises järjekorras laide koristama hakatakse.

Päästetöödel osalejate kõige suurem hirm on praegu see, et kui masuuti on merepõhjas kuskil veel ja tuul pöördub, on praeguseks puhastatud rannad taas reostatud.

Iseseisvuse taastamise järel on Eesti rannikumeres esinenud neli suuremat merereostusjuhtumit, neist vaid üks, jaanuaris 2006 toimunu, kasvas üle rannikureostuseks. Toona korjati looderannikult kokku kümme tonni naftasaadusi, hukkus 4000–20 000 lindu, reostatud oli 35 kilomeetrit rannariba.