Terviseamet soovitab Eestis iluteenuseid ostes ettevaatlik olla, sest koolitamata ja kutseoskusteta teenindaja võib kliendi tervise ohtu seada. Niisiis tuleks tarbijal enne teenuse ostmist läbi viia põhjalik taustauuring.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova sõnul keskenduvad Eestis iluvaldkonna regulatsioonid peamiselt ruumide ja hügieeni nõuetele. Lisaks pole Iluteenuste osutamiseks kutsetunnistuse omamine kohustuslik. „Iluteenuse pakkumiseks pole vaja Terviseameti luba ega ametialast kutsetunnistust. Kogemuse või kvalifikatsiooni puudumine võib viia suurenenud tüsistuste riskini, ebakvaliteetse tulemuseni või halvimal juhul pöördumatute tervisekahjustusteni,“ selgitas Gurjanova.
Eesti Kosmeetikute Liidu kutsekomisjoni liikme Angela Antoni sõnul seisneb peamine probleem selles, et salonge võivad tänapäeval avada kõik, kes soovivad, vastavalt oma majanduslikele võimalustele ja maitsele. „ Lisaks puuduvad paljudel uuematel iluerialadel kutsestandardid ja riiklikud õppekavad. Iluteenust võivad pakkuda kõik, kes seda vaid soovivad,“ selgitas Anton ja lisas, et teoorias võib inimene alustada teenusepakkumist juba pärast kahepäevase koolituse läbimist. Ka koolitusteenust võivad pakkuda kõik, kes seda vaid soovivad. Seetõttu on turul palju teenusepakkujaid, kellel puuduvad teenuse osutamiseks vajalikud oskused ja kogemused.
Kutsetunnistus on üks võimalus kliendile näidata, et iluteenindajal on lisaks kutseoskustele ka laiapõhjalised ja vajalikud teadmised valdkonda puudutavatest teemadest. Kutsestandard ainuke dokument, mis kehtestab iluteenindajale miinimumnõuded. Kutsetunnistust saab kontrollida kutseregistrist https://www.kutseregister.ee/et/kutsed
Gurjanova sõnul tuleb tarbijal ära teha põhjalik eeltöö, et valitud teenus oleks turvaline ja teenindaja oskused vastaksid ootustele. Selleks tasub tutvuda protseduuri võimalike ohtude ja tüsistustega ning uurida salongi ja iluteenindaja tausta. „Kindlasti tasub kontrollida teenuse pakkuja kvalifikatsiooni kutseregistrist ja uurida teenuse osutajalt tema kogemuste kohta: kaua ta on valdkonnas töötanud, millal viimati käis koolitusel ja milline on eelnev klientide tagasiside,“ selgitas Gurjanova. Lisaks on oluline, et iluteenindaja jälgiks üldisi hügieenireegleid: kasutaks puhtaid töövahendeid, puhastaks käsi ja tööpindu ning kannaks vajalikke isikukaitsevahendeid.
Uuele protseduurile minnes tuleb teenuse osutajat teavitada varasemalt teostatud iluprotseduuridest. Gurjanova sõnul on see oluline, sest erinevatel protseduuridel kasutatavad tooted ei pruugi omavahel sobida. „Samuti võivad varasemalt tehtud protseduurid mõjutada uue protseduuri tulemuslikkust,“ lisas ta.
Lisainfo leiab Terviseameti kodulehelt: https://terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/ilu-ja-isikuteenused
ja miks siis sellist suurt ametit on väja ülal pidada,kui lõpuks peab klient ise kõike kontrollima…Miks haridusministeerium ei tegele õppekavadega, juristid seadustega….Kui kliendiga midagi juhtub,keegi ei vastuta, sest polegi vastavat seadust millele tugineda??? See on kellegi täiesti tegemata töö!
on nagu turumutt, lobiseb niisama ja vahib pealt ning millegi eest ei vastuta, kui isetegevuslased tegutsevad, sajad tuhanded määrivad omale mingit keemilist soga kehale, lasevad endid süstida, solariseerida, söövad sisse tundmatuid imeaineid
– õudne ning siis imestame, ravijärjekorrad pikad.