Margus Vals: Liivi lahe meretuulepark aitab täita rohe- ja julgeolekueesmärke

Eelmise aasta lõpus nägi kogu Euroopa, kuidas mõjutab elektri hinda see, kui tarbimine ületab hooga tootmist ja käivitada tuleb kõige kallima toodanguga fossiilidel põhinevad elektrijaamad.

Samas on aprillipäike näidanud, kuidas odava taastuvenergia turule lisandumine toob elektrihinna kiirelt alla.

Päike ja tuul on Eesti jaoks kõige odavamad ja kättesaadavamad suuremas mahus rohelise elektri tootmise viisid. Sellepärast on ka riiklik energia arengukava näinud ette, et taastuvenergiale üleminek põhineb tuulel ja päikesel. Seejuures peaks tuulest elektri tootmine juba lähiaastatel neli korda kasvama. Kui eratootjate väiksema võimsusega päikeseparke lisandub elektrisüsteemi hoogsalt, siis suurema toodangu ja mõjuga tuuleparke pole Eestisse ehitatud.

Praegu on taastuvenergia vajadus inimestel meelel kindlasti rohkem kui aasta tagasi. Elektrihinnad on teinud selgeks, et fossiilidel põhinev elekter on kallis; Ukraina sõda on näidanud energiajulgeoleku tähtsust. Seda sugugi mitte ainult Eestis, vaid ka kogu Euroopas ja ka Euroopa Liidu tasemel, kust algavad ka meile olulised regulatsioonid ja rohepööret soodustavad mehhanismid.

Eestis on tuuleolud head ja elektrit saab toota nii maismaal kui ka merel. Kõige odavam ongi elektrit toota maismaatuulepargis. Samas on nende puhul palju piiravaid tegureid – lähedus inimestele, looduslik häiring, riigikaitselased piirangud, ning parkide toodang on väiksem ja vähem stabiilne kui merel. Merele tuulepargi rajamine on suur investeering, kuid samas oleks ka ainult ühe viie-kuuekümne tuulikuga pargi rajamisel väga suur mõju.

Eestis on meretuuleparkidest kõige kaugemale arendatud Liivi lahe meretuulepark. See projekt on Eestis ainuke, millel on täidetud kolm olulist planeerimisprotsessi tingimust – hoonestusloa menetlus on algatatud, kehtiv mereala planeering näeb piirkonnas ette tuuleenergeetika arendamise ja kinnitatud on ka keskkonnamõjude hindamise programm, mille järgi uuringud läbi viiakse.

Plaanide kohaselt saaks Kihnu rannikust lõunasse jääv park juba 2028. aastal tööd alustada ja toota poole Eestis tarbitavast elektrist. See tähendab, et ühe projektiga oleks Eesti 2030. aasta kliimaeesmärgid täidetud, suureneks varustuskindlus, avaneks uus ettevõtlus- ja tegevusvaldkond ning tekiks eeldused energia salvestamiseks näiteks vesinikuna.

Meretuuleenergia kasutuselevõtt tähendaks ühe täiesti uue tegevusvaldkonna avanemist Eestis ning looks uusi võimalusi ettevõtluses, hariduses, turismis, aga ka energeetikas endas, kus tuulepargi toodang annaks tõuke salvestusseadmete kasutuselevõtuks.

Tuulepargi naaberomavalitsuste jaoks on kindlasti tähtis ka otsene tulu, mida tuulepargi toodangult saadakse. Praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud tuulikutasu seaduseelnõuga töö jätkub. Seaduse jõustumine tähendaks, et Liivi meretuulepargi puhul saavad lähedased omavalitsused kokku aastas umbes 1,4 miljoni euro suuruse lisasissetuleku.

Meretuulepargi rajamine nõuab ka väga suurt investeeringut ning kaasata tuleb väliseid partnereid. Selleks, et investorite abiga Liivi või ükskõik milline muu Eesti meretuule arendus ellu viia, on kõige olulisemana vaja selgust regulatsioonides ja riigi ning ettevõtjate rollides. Samuti saab riik arendusi ja investeeringute siia jõudmist soodustada vähempakkumistega, mis ei tähenda ulatuslikku subsiidiumi, vaid minimaalse tulu tagamist perioodidel, kui elektri hind on väga madal. Kuna praegu on taastuvenergia arendamine kogu Euroopa fookuses, siis on mõistlik maksimaalselt kaasata ka Euroopa Liidu pakutavaid võimalusi ja vahendeid.

Praegu on Eestis käimas viis meretuulepargi arendust, kus tehtud aastatepikkune eeltöö ja põhjalikud uuringud. Liivi meretuulepark on täitnud mitmed planeeringu võtmekriteeriumid ja praegu on alanud põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mis kestab plaanide kohaselt järgmised kaks aastat. Töötame selle nimel, et saaksime Liivi lahest rohelist elektrit juba enne 2030. aastat ning et Liivi meretuulepargist saaks Eesti rohepöörde ja süsinikuvaba elektritootmise nurgakivi.