Juhtkiri: testiga või testita

Alates maist saadab perearst koroonaproovi andma ainult need, kellel seda tõesti vaja on.

Juba ammu ei lähe proovi andma kõik, kel vähegi ilmnevad mingid viirushaiguse tunnused. Mullu kulus koroonaproovide analüüsimise peale Eestis 55 miljonit eurot.

Arstide sõnul on ka tänavu palju proove analüüsitud. Tõsi, viimasel ajal on piisanud haiguslehe saamiseks positiivsest kiirtestist kodus või kähedahäälsest telefonikõnest pereõele. Koroona pole aga kuhugi kadunud. Arstid panevad selle diagnoosi iga päev mõnele haigele. Ja nii ka edaspidi, kui ka testimist vähemaks jääb.

Meie koroonakriisi haldamise imerohi – mobiilirakendus Hoia – lõpetab samuti maist töö. Tegelikult muutus see kasutuks juba siis, kui PCR-testide asemel hakati avama haiguslehti ka selle peale, kui positiivse kiirtesti saanu või lihtsalt haige inimene perearstiga ühendust võttis. Hoia sai oma andmed digiloost, kuhu läksid kirja üksnes PCR-testide tulemused. Isegi kui tahaks märku anda, et oled haigestunud, pole see võimalik märketa digiloos.

Maikuust on kõik inimese enda südametunnistusel. Kes kuidas…

Teame, et nakatumise vastu vaktsineerimine päris kindlat kaitset ei anna. Teame ka seda, et erinevus vaktsineerimata ja vaktsineeritud patsientide suremuse vahel on suur. Kui olla vaktsineeritud ja mitte väga eakas, kas siis ei peaks ei peaks koroonat enam kartma? Siinkohal tuleb tahtmine käsi laiutada. Kardad või mitte, aga väga vastik on see haigus ka siis, kui ta ei tapa või haiglasse ei vii. Väsimus, mis põdemise järel püsib kaua, uni, mis ei tahagi lõppeda, ega tüütu köha, mis ei taandu ega taandu, on sümptomid, mille üle kurdetakse veel nädalaid ja kauemgi pärast terveks kuulutamist.

Teeks õige päriselt nii, et kui inimene on tõbine, püsib ta kodus, magab, puhkab, loeb raamatut ja ei tule ka oma lihtsalt santi olekut kaaslastele jagama.