Kuuks ajaks on minu ja Toomase töökohaks Lääne-Prantsusmaal Bretignolles-sur-Meris asuv Michelini tärniga pärjatud restoran J. M. Perochon, Igor vihub samal ajal La Grand Roche’i nimelises restoranis.
Üheksa aastat tagasi saabus J. M. Perochoni restorani õuele õnn, esimene Michelini tärn. Seda tärni tuleb tõestada igal aastal – kord aastas külastab restorani rühm salajasi hindajaid, kes otsustavad tärni saatuse üle. Peakokk räägib hirmujudinatest, mida tundis, kui Michelin Guide’i lehel (guide.michelin.com) sel aastal oma nime ei leidnud.
Pole täna häda veel midagi sest varsti olete õnnelikud kui üldse võid kaste sees on.
Miljonid inimesed nälgivad,miljonid lapsed on alatoidetud aga meie “kultuurikandjad” jägavad tärne ?
Normaalne inimene sööb selleks,et elada aga mitte ei ela selleks,et süüa !
Maitsava söögi valmistamine ja selle söömine on ka omaette elamus ja elamise osa. Inimene ei pea ainult tuimalt suvalist körti näost sisse ajama. Sööki võib ja peabki nautima.
Paraku see sõda muudab maailma, eputamist hakkab kindlasti vähem nägema.