Mihkel Nestor: inflatsioon ähvardab

Toormehindade kiire tõus võib Eestis tänavu kaasa tuua kahekohalise inflatsiooni. Ei saa välistada, et selle negatiivse mõju vähendamiseks sekkub jõulisemalt ka riik.

Sõjauudiste valguses ei ole inimestel palju aega tähelepanu pöörata majanduses toimuvale. Aga tanklas vastu vaatava kütusehinna ees silmi kinni pigistada ka ei saa. Hinnatõus ei piirdu vaid kütusega. Veebruari tarbijahinnaindeksi põhjal on hinnad aastaga kerkinud keskmiselt 12 protsenti. Ent võttes arvesse, mis on viimasel ajal jooksul toimunud tooraineturgudel, tundub tegemist olevat alles sissejuhatusega.

Tarbijahinnaindeksit mõjutab endiselt enim energiahindade tõus, kuid aina suuremat rolli mängivad ka toiduainehinnad. Kui eluasemekulud olid mullusest 27 protsenti suuremad, siis transport oli kallinenud aastaga 17 protsenti ja toiduainehinnad rohkem kui 12 protsenti.

Et aasta esimestel kuudel püsib inflatsioon väga kiire, olid analüütikud juba ammugi arvestanud. Küll usuti, et kevadest hakkab inflatsioon taanduma ja jõuab aasta lõpus tagasihoidlike arvudeni. Sõda Ukrainas on selle stsenaariumi aga ümber lükanud.

Jõulude eel püstitatud hinnarekordite järel oli maagaasi hind vahepeal langenud juba 70 euroni MWh eest. Mai tarnelepinguid kaubeldi Amsterdami börsil aga umbes kaks korda kõrgemal hinnatasemel. Kõrgel hinnal pole ühtegi otsest põhjust – Euroopas jagub maagaasi tagavara talve lõpuni küllaga ja ka Venemaa poolt pole gaasitarneid oluliselt piiratud. Küll näivad turuosalised sisse hinnastavat võimalikke tõrkeid tulevikus.

Sarnaselt on üles sööstnud nafta hind. USA ja Suurbritannia on Venemaal toodetud nafta ostmise juba lõpetanud. Kuna puudub kindlus, et Vene nafta sanktsioneerinud riikide hulk ei suurene, ei julge vahendajad seda enam osta. Pessimistlikumad analüütikud on hoiatanud, et kui nafta kallineb 200 dollarini barrelist, toob see kaasa tõsised tagajärjed ka maailmamajanduses.

Sõja tõttu on tõusnud ka toiduainete, eriti teravilja hinnad. Seda põhjusel, et Venemaa on maailma suurim nisu eksportija ja Ukraina on viiendal kohal. Nii on ka nisu hind tõusnud rohkem kui 50 protsendi võrra, mis koos oodatava väetisenappusega ähvardab toiduainehindu oluliselt tõsta. Praegu on vara ennustada, mis saab edasi. Tundub, et sõda ei lõpe niipea ja kui ka lõpeb, jäävad Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja energiakitsikus kestma pikemaks ajaks. Tõenäoliselt jõuab Vene teravilja sel aastal Euroopas turule vähe, samas Ukrainas ikaldub saak sõja tõttu sootuks.

Energia- ja toiduainehindade püsimine tähendab, et Eestis tuleb sel aastal arvestada kahekohalise inflatsiooniga. Seejuures ei kajasta tarbijahinnaindeksi kasv tegelikku hinnatõusu ilmselt täielikult, sest valitsus jätkab elektri- ja soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist. Vähem tõenäoline on mootorikütuseaktsiiside või käibemaksu alandamine, kuid ei saa välistada ka seda. Keerulisim ongi lugu toiduainehindadega, mille tõusu on valitsusel raskem kontrollida ja mis annab kõige valusama löögi vähekindlustatud leibkondadele. Kahekohaline tarbijahinnaindeksi tõus tähendab, et suure tõenäosusega ületab tänavune hinnatõus sissetulekute kasvu ehk tarbijate ostujõud väheneb. Teisalt on majapidamiste säästud aegade suurimad, mis võimaldab osaliselt tarbimist „siluda”.

Kui majapidamiste jaoks aitab riik hinnatõusu osaliselt kompenseerida, siis keerulisem on ettevõtlussektoris, kus toetusmeetmeid pole praegu ette näha. Siiani on tootjatel õnnestunud kasvavaid hindu üsna hästi ostjatele edasi kanda, aga igavesti ei ole see võimalik. Ühel hetkel tuleb tarbijate jaoks piir lihtsalt vastu. Teisalt ei ole siinsed ettevõtted oma hädas üksi, kuna sarnase hinnatõusuga seisab silmitsi kogu regioon.