Läänemaa tähistab vabariigi aastapäeva neli päeva järjest

Kui Haapsalu ja Lääne-Nigula vald on otsustanud ära jätta traditsioonilise vabariigi aastapäeva vastuvõtu, siis Lääneranna vald tähistab riigi sünnipäeva suure peoga.

Vabariigi aastapäeva tähistamine Läänemaal algabki 22. veebruaril Kõmsi rahvamajas suure peoga. Lääneranna vallavanema Ene Tähe sõnul on peole oodatud kõik, kes soovivad, kaasas peab olema vaid koroonatõend. „Tean, et paljud on peod ära jätnud, aga me lähtume valitsuse korraldustest ja määrustest,” ütles Täht.

Lisaks soovijatele on vald eraldi kutsed saatnud inimestele, keda soovib peol kindlasti näha. Tähe sõnul on kutsed saadetud neile, kellele antakse üle tänukiri või valla vapimärk. Peol esinevad valla laulu- ja tantsurühmad.
Eraldi vabariigi aastapäeva peo korraldavad Tähe sõnul ka kogukonnad omakeskis.

Lääne-Nigulas algab vabariigi aastapäeva tähistamine 23. veebruaril, kui ennelõunal on tseremooniad Martna ja Nõva vabadussõjas langenute mälestussamba juures. Kell 17 on tseremoonia Lääne-Nigula samba juures ja sellele järgneb kutsetega kontsertaktus kirikus, kus vald jagab teenetemärke ja tunnustuspreemiaid ning kuulutab välja aasta teod.
Lääne-Nigula spordi- ja kultuurinõunik Varje Paaliste ütles, et aktusele on kutsutud tunnustatavad ja volikogu liikmed. „Väike seltskond,” ütles Paaliste.

Paaliste põhjendas, et vald tähistab vabariigi aastapäeva päev varem, sest tavaliselt on suuremad pidustused 24. veebruaril Haapsalus. „Ei ole midagi parata, inimesed kattuvad,” ütles Paaliste.

24. veebruar siiski Lääne-Nigulas täiesti sündmustevaeseks ei jää. Kell 11 on tseremoonia Noarootsi samba juures ja kell 12 Kullamaal.

Haapsalul on kavas jagada vabariigi aastapäeva üritused kahele päevale. 24. veebruaril kell 11 on kontsert-jumalateenistus toomkirikus ja tund hiljem tseremoonia lossiplatsil. Platsil kõnelevad kaitseliidu Lääne maleva major Andres Välli, SA Läänemaa juht Irene Väli, kaplan Meelis Malk ja Haapsalu põhikooli kõnevõistluse võitja.

25. veebruaril annab linnavalitsus kell 19 lossipargis üle vapimärgid. Enne vapimärkide üle andmist kõneleb volikogu esimees Jaanus Karilaid. Ülejäänud linna preemiad jagab Haapsalu mais. Vapimärkide jagamisele järgneb 12minutiline valgusetendus „Mis on õnn?”, mida näeb õhtu jooksul neljal korral, igal täistunnil.

Valgusetendus on sama mis möödunud aastal. Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus ütles, et tänavu näidatakse eelmise aasta etendust, sest mullu jäi etendus paljudel soovijatel koroonapiirangute tõttu nägemata. „Kui järgmisel aastal uuesti teeme, siis on uus etendus,” lubas Parbus.

Valgusetenduse on Eia Uusi muinasjutu „Seitsme maa ja mere taga” ainetel kokku pannud Endla teatri videoala juhtaja Argo Valdmaa. Parbus selgitas, et valgusmängu ei mängita Eesti õigel sünnipäeval puhtalt tehnilistel põhjustel – valgusetenduse autor Valdmaa, ilma kelleta seda näidata ei saa, peab 23. veebruaril olema Kuressaares, kuid selleks, et 24. veebruaril Haapsalus valusmängu näidata, tuleks päev varem tehnika üles panna ja õhtul läbimäng teha. Valdmaa puudumisel seda teha ei saa.

Plussina tõi Parbus välja, et 25. veebruar on reede ja tänu sellele saavad inimesed valgusmängu vaatama tulla ka kaugemalt ning Haapsallu ööbima jääda. Mullu võis valgusmängu koroonapiirangute tõttu vaadata korraga kuni 200 inimest. Kõik etendused läksid täismajale.

Koroonaohu ja piirangute tõttu ei korralda omavalitsused nagu mullugi rahvarohkeid vastuvõtte. Ära jääb ka tavapärane vabariigi presidendi vastuvõtt.