Meie poes on juba ammu inimesed tööl „libiseva graafikuga“ ehk tööajakava koostatakse selliselt, nagu töötajatele sel kuul kõige paremini sobib. Meil on palju osalise tööajaga töötajaid, sh üliõpilasi, pensionäre jne. Töölepingu seadus lubab nüüd sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid. Kas võime neid sõlmida tagasiulatuvalt (summeerimisperiood algas 1. oktoobrist)?
Töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad muutuvtunni kokkulepet, jõustusid 15. detsembril. Seadus ei võimalda sõlmida muutuvtunnikokkuleppeid varasema tähtajaga ehk n-ö tagasiulatuvalt.
Muutuvtunni kokkulepet saab sõlmida üksnes juhul, kui korraga on täidetud viis eeltingimust:
1) kokkuleppe soovib sõlmida töötaja, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam;
2) kokkuleppe koostamise algatab töötaja kirjalikus vormis ja kokkulepe vastab töölepingu seaduse nõuetele;
3) tööandja peab töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust;
4) kokkulepe ei ole sõlmitud rohkem kui 17,5 protsendiga tööandja töötajatest;
5) töötaja tunnitasu on vähemalt 1,2kordne valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäär.
See tähendab, et kui muudes olukordades on töötaja töö- ja puhkeaja korraldamine tööandja õigus ja kohustus, siis muutuvtunni kokkuleppe sõlmimine peab algama töötaja kirjalikult väljendatud soovist (mida ta kinnitab allkirjaga), mitte tööandja initsiatiivil. Töötajal on õigus muutuvtundide tegemisest ka keelduda.
Küsimuses kirjeldatud olukorras saab tööandja anda töötajatele teada, et nad saavad rääkida läbi ja sõlmida muutuvtunni kokkuleppe, kui oma soovist kindlaks kuupäevaks teada antakse. Kui töötajad on soovi avaldanud, pooled on läbi rääkinud ja kahepoolselt töölepingu lisa allkirjastanud, võib kokkulepet rakendama hakata juba uues summeerimisperioodis.
Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektsiooni peadirektori asetäitja
