Seadusmuudatused 2022. aastal

Miinimumpalk tõuseb 70 euro võrra

Miininimumpalk tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades.

Pension tõuseb

1. aprilli indekseerimisega tõuseb pension u 38 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot.

Tõuseb üksi elava pensionäri toetus

Üksi elava pensioniäri toetus tõuseb seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2kordne statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot.

Suureneb töövõimetoetus

Suureneb ka töövõimetoetus, aga selle täpne suurus selgub alles I kvartali lõpus, kui toimub sotsiaalmaksuga indekseerimine.

Suureneb tööampsude lubatud tasu

Suureneb ajutise töötamise (tööampsude) töötasu lubatud maksimumtasu, mis võib 2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis.

Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine

Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid. 2022. aasta lõpuni jätkub süsteem, et esimene haiguspäev on töötaja omavastutus, tööandja tasub teisest viienda päevani ja haigekassa alates kuuendast päevast. Samasugused tingimused kehtivad ka nakatunute lähikontaktsetele.

Hambaravihüvitise saajate ring laieneb

Hambaravihüvitist 85 eurot aastas hakkavad saama ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad, tasuta hambaravi laieneb vähipatsientidele. Alla 19aastastele on Eestis hambaravi jätkuvalt tasuta.

Kolmandast sambast saab raha välja võtta

Fondipensioni saab nüüd valida ka kolmandas sambas – nii saab ka kolmanda samba fondidest osade kaupa raha välja võtta. Inimene valib ise, kui kaua ja millise sagedusega talle kolmanda samba fondist või fondidest väljamakseid tehakse. Kui valitakse vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune väljamaksete periood, siis sellised väljamaksed on tulumaksuvabad.

Pensionifondist saab välja võtta ühekordse summa

1. jaanuaril jõustunud kogumispensionide seaduse muudatused lubavad pensionäridel teisest sambast ka osalise ühekordse väljamakse. Kui seni sai valida eluaegse või tähtajalise pensioni vahel või kogu raha korraga välja võtta, siis jaanuarist saab esitada avaldusi ka konkreetse summa väljavõtmiseks. Osalist ühekordset väljamakset saavad taotleda nii pensionifondis raha kogunud kui pensioni investeerimiskontot kasutavad pensionärid.

Muutub miinimumelatise määr

Lapse igakuise elatise suuruse määramine kohtus muutub paindlikumaks – siiani elatusraha miinimummäärast või poolest töötasu alammäärast sõltuvad elatised fikseeritakse 292 eurole kuus ja kõik elatise suurusest tekkivad vaidlused lahendab kohus.

Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi järgi on vanem pidanud alaealisele lapsele maksma elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et 1. jaanuarist on lapsevanem kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. 2021. aasta lõpuni tehtud kohtulahendite alusel määratud perioodilise elatise suurused külmutatakse ja edaspidi enam ei suurene.

Muutub vanemahüvitis 

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks ja sünnitushüvitise asemel hakatakse maksma ema vanemahüvitist. Vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale ja osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

Lapsevanemad võivad kuni kaks kuud olla koos vanemapuhkusel, saades mõlemad samal ajal vanemahüvitist. Nende päevade võrra lüheneb proportsionaalselt. Vanemahüvitist võib edaspidi välja võtta ka päevade kaupa.

Lapsepuhkust antakse mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt – ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Lapsepuhkuse tasu tõuseb pooleni vanema keskmisest palgast. Üleminek uuele süsteemile toimub 1. aprillist. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa.

Perelepituse teenus

1. septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet pakkuma riiklikku perelepituse teenust, mis võimaldab lahku läinud või lahku minevatel vanematel jõuda oma lapse edasise elukorralduse osas kokkuleppele. Perelepitusse suunatakse edaspidi üldjuhul kõik lapsevanemad, kes esitavad kohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks.

Kütuseaktsiisid ei tõuse

1. maist pikenevad ühe aasta võrra teatud kütustele, sealhulgas diislikütusele ja maagaasile praegu kehtivad langetatud aktsiisimäärad.

Sigaretid lähevad kallimaks

Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 5 protsenti. Sigarettide aktsiisimäär on selle aasta 1. jaanuarist 91,30 eurot 1000 sigareti kohta + 30 protsenti jaehinnast, minimaalselt makstav aktsiisisumma on 152,85 eurot 1000 sigareti kohta. Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 101,90 eurot kilo kohta.

Taastub maksuvõlgade intressimäär

Maksuvõlgade puhul taastub uuest aastast endine intress 0,06% päevas (seni 0,03% päevas). Maksuvõlgade ajatamisel võib nüüd intressimäära vähendada kuni 50%, eelmise aasta lõpuni võis vähendada kuni 100%.

Hoiatustrahv on 300 eurot

Liikluses tõuseb maksimaalne hoiatustrahv ehk kiiruskaameraga määratav trahv 190 eurolt 300 eurole, mõjutustrahvi maksimaalmäär tõstetakse 80 eurolt 100 eurole.

Riigilõivud tõusevad

Uuest aastast tõusevad riigilõivud riiklikes registrites umbes 40%. Nii saab füüsilisest isikust ettevõtja, samuti täis- või usaldusühingu registreerida 20 euroga, varem oli see 13 eurot. Osaühingu loomine tavamenetluses maksab 200 eurot, eelmisel aastal oli 145 eurot. Kiirmenetluse teel saab osaühingu nüüd vormistada 265 euro eest.

Mopeedautodele muutub tehnoülevaatus kohustuslikuks

1. maist peavad mopeedautode omanikud viima oma sõidukid kuue kuu jooksul tehnoülevaatusele ja edaspidi ei pea üle seitsmekümneaastaseid musta numbrimärgiga autosid ülevaatusele viima.

Pärast esimest ülevaatust tuleb kuni kümme aastat vana mopeedautoga käia ülevaatusel iga kahe aasta tagant ja vanema sõidukiga iga aasta.

Samal ajal kaob musta numbrimärgiga autodelt ehk vanasõidukitelt, mis on vanemad kui 70 aastat. ülevaatuse kohustus.

Müüja hakkab kauba eest vastutama ühe aasta jooksul

Kui tarbijale müüdud asjal ilmneb puudus, vastutab müüja puuduse kõrvaldamise eest nüüdsest ühe aasta jooksul, kui ta ei tõenda, et puudus oli tingitud muust asjaolust. Seni vastutas müüja puuduste ilmnemise korral esimese kuue kuu jooksul asja müümisest. Kui puudus ilmneb aasta jooksul asja tarbijale üleandmisest, eeldab seadus edaspidi, et see puudus oli juba olemas asja üleandmise ajal.

Pensionide kojukanne odavneb

1. veebruarist muutub pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukanne 20% soodsamaks. Kui praegu tuleb pensioni koju toomise eest maksta 8,10 eurot, siis 1. veebruarist alates maksab see 6,70 eurot. Liikumistakistusega inimestele või neile, kes elavad hajaasustusega piirkondades ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pensionid, toetused ja hüvitised koju tasuta ka edaspidi.

Tuleb vaktsiinikindlustus

1. maist on kavas käivitada patsiendi- ja vaktsiinikindlustus. Vaktsiinikindlustus on toeks inimesele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Esimeses etapid on kavas hüvitada tagasiulatuvalt Covid-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. Kui riigikogu jõuab seaduse õigeaegselt vastu võtta, käivitub vaktsiinikindlustus 1. mail.

Vingugaasiandur muutus kohustuslikuks

Kui varem oli vingugaasiandur kohustuslik neis eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, siis alanud aastast on andur kohustuslik ka kõigis nendes kodudes, kus on tahkeküttel töötav ahi, pliit, kamin või katel.

Lisaks kodudele on vingugaasiandur alanud aastast kohustuslik ka mitteeluhoonetes, kus on tahkeküttega küttesüsteemid.