Kaardilt vaadates tundub, nagu oleks Haapsalu merelinn. Kuid kas ikka on? Eelmisel nädalal peeti Haapsalus juunioride MM- ja EM-võistlusi. Haapsalu ja Topu lahe jääl on varemgi tiitlivõistlusi peetud, sest siinsed lahed paluvad jääpurjetajaile ka kehvadel talvedel häid olusid. Haapsalus on kodusid, kus auhinnakapp on purjede all võidetud karikatest ja medalitest pungil.
Omamoodi maavõistlusena korraldatud tiitlivõistlustel läks sel korral jääle 14 poolakat ja 14 eestlast, kuid kahjuks polnud nende hulgas ühtegi haapsallast. Haapsalu on olnud jääpurjetamise pealinn, kuid on nüüd selle tiitli käest andnud.
„Siin pole praegu ühtegi noort jääpurjetajat. Kahjuks. Mis te siin teete, ma ei tea,” laiutas Eesti jääpurjetamisliidu juht, pärnakas Alari Akermann käsi. Pärnu jahtklubi tegevjuht Raiko Lehtsalu lisas, et ka tavapurjetamises on Haapsalus väike paus tekkinud.
Pärnu noormees Martin Rahnel ütles enne võistlust, et tahab vee peal jõuda MMil 50 hulka ja jääl DNil maailmameistriks saada. Seekord tal see Ice-Optimistil küll veel ei õnnestunud, kuid paari aastaga omandatud kogemustega sai ta EMil pronksi ja tuli MMil viiendaks. Tipu poole minnakse ikka samm-sammult.
Euroopa juunioride jääpurjetamise juht, poolakas Stanisław Macur ütles, et häid purjetajaid ja jääpurjetajaid on Poolas jalaga segada. Seda eelkõige selle tõttu, et neil on korralikult toimiv järelkasvu tootmise süsteem. Haapsalus seda praegu paraku pole.
Pärnu ja Kuressaare on vähemalt noorte jääpurjetajate ja tegelikult ka purjetajate hulgas tegijad. Tõusvaks täheks võib pidada Hiiumaad, sest seal on nii Kärdlas, Orjakus kui ka Sõrul korralikud Optimisti-laevastikud nii veel kui ka jääl seilamiseks mehitatud. Mõlemast mereriigist – nii Saaremaalt kui ka Hiiumaalt – olid noored Haapsalus võistluskogemusi omandamas. Meie noored aga vaatavad võistlusi kaldalt.
Artikkel sisaldab valeväiteid. Lisaks küsitletavad ei ole kursis kohalike oludega.
Kas siin ei pea viskama kive meie endiste kuulsate veteranide kapsaaeda ?
Meil on sit.ks vinge jalkahall. Siit hakab nüüd maailmakuulsaid pallureid tulema. Jääpurjetamine pole moes. Karilaid ei saa ju lubada riigi raha eest jääd.
on see riigimaa nn. erastamise nime all sulastele rendile andmine, nüüd ei tohi seal ka enam linnud laulda, nii võimas omand on
“mereriik” Eesti, kõikjal ja kõiges piltlik väljend.
Proovige rännates kuhugi randa pääseda, iga tee otsas tellis- eratee, või veel hullem, tohutu ettevõte (Alexela, kalatehas, jahisadam jne) võtab enda alla kilomeetreid merepiiri 🙁
Kivi regionaalministeeriumi kapsaaeda!