Liina Osila: start rahvaloendusele on antud

Lääne Elu

info@le.ee

Liina Osila, statistikaameti rahvaloenduse projektijuht
Liina Osila, statistikaameti rahvaloenduse projektijuht

Riik on viimastel kuudel kutsunud inimesi üles oma rahvastikuregistri andmeid üle vaatama.

Loodetavasti on paljud sellele palvele reageerinud, sest peale eesmärgi saada inimeste andmed registrites õigeks ja usaldusväärseks, on need ka rahvaloenduse oluline osa.

Üle kümne aasta toimuv rahvaloendus korraldatakse seekord nimelt teistel alustel kui varem. Rahvaloendus ei võrdu enam loendaja kojutulekuga, et märkida üles pereliikmete andmed, köögi suurus või vesikloseti olemasolu. Viimane selline loendus toimus kümme aastat tagasi ning nagu öeldud, koondame nüüd suurema osa vajaminevatest andmetest registritest. Seetõttu ongi eriti oluline, et kõik leiaksid aega nüüd ja kohe minna rahvastikuregistri lehele, vaadata seal oma andmed üle ning need vajadusel täiendada.

Esmalt tasub üle vaadata oma kontaktid, elukoht, haridusandmed. Andmete korrastamine ei nõua palju aega ega vaeva. E-riigile omaselt tähendab see sisselogimist rahvastikuregister.ee andmebaasi, kasutades kas ID-kaarti, mobiil-IDd või Smart-IDd. Seejärel saab igaüks täiendada oma andmed hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta. Lisada saab vajadusel ka mitu elukohta, samuti saavad lapsevanemad üle vaadata ja täiendada oma alaealiste laste andmeid.

Ehitisregistris praegu veel otse parandusi teha ei saa, küll aga oma andmeid vaadata ning täiendustest kohalikule omavalitsusele teada anda. Ka selles registris on plaan teha lähiajal uuendused ja muuta andmete edastus kiiremaks ning mugavaks, seega muutub peatselt ka eluruumide ja ehitiste info täiendamine lihtsamaks.

Viimase, selle aasta oktoobris Kantar Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et 86 protsenti Eesti inimestest on valmis enne aasta lõpus algavat rahvaloendust oma andmed rahvastiku- ja ehitisregistris üle vaatama. Need, kes seda teha ei saa, mainivad põhjustena internetiühenduse või arvuti puudumist, või jääb asi toppama kesise nutikirjaoskuse taha. Kindlasti ei tähenda see, et nende inimeste andmed jäävad uuendamata. Andmeid saab muuta ka kohalikus omavalitsuses kohapeal, samuti saavad just vanematele inimestele olla veebis juhendamisel abiks lapsed või lapselapsed, sealjuures on oluline eelnevalt kontrollida, et inimestel oleksid paroolid olemas.

Registriandmetest siiski veel rahvaloenduse läbi viimiseks ei piisa. Detsembri lõpust paari nädala jooksul palume kõigil Eesti inimestel täita ka lühike e-küsimustik. Sellesse on koondatud vaid need küsimused, millele registrid veel vastust ei anna. Näiteks ei hakka me küsima, kas ja kus inimene töötab, sest selle info saame töötamise registrist, töötuna ning tööotsijana arvel olevate isikute ja tööturuteenuste osutamise registrist.

Küsimustikus on mõned küsimused keelteoskuse, sh emakeele kohta, rahvuse, murrete, religiooni, tervise ja sisserände kohta. Millegi üleliigse küsimiseks või juba olemasoleva info asjus keegi inimesi tülitama ei hakka, mistõttu küsimustiku täitmine on ka päris kiire – ligi viis minutit inimese kohta. E-küsimustik on vastamiseks veebis üleval 28. detsembrist 15. jaanuarini, kuid juba praegu saab loenduse kohta infot uurida kodulehelt rahvaloendus.ee. Kohustuslik on küsitluses osalemine 60 000 juhuvalimisse sattunud inimesele, aga ootame väga, et veelgi täpsemate andmete saamiseks lööksid kaasa kõik Eesti inimesed.

Meie inimeste heast e-kirjaoskusest ning kiire interneti olemasolust hoolimata oleme ka siin sarnaselt registriandmete täiendamisega valmis, et kõik inimesed veebiküsimustikku täita ei saa. Seetõttu järgneb kohustuslikku valimisse kuuluvate inimeste seas e-küsitlusele andmete kogumine tuleva aasta veebruari keskpaigani telefoni teel või äärmisel juhul silmast silma küsitlusega.

Oleme rahvaloendust ette valmistanud juba kümme aastat ning läbiv põhimõte ja fookus on olnud andmete turvalisusel ja inimeste privaatsuse tagamisel. Statistikaametil on andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks ning kasutamiseks seatud väga ranged reeglid ja turvastandardid. Näiteks esimene samm andmete kogumisel on nende anonümiseerimine, mis tähendab, et andmeid ei analüüsita isikustatud kujul. Samuti ei jaga statistikaamet kogutud andmeid isikustatud kujul kolmandate osapooltega ning andmetele rakendatakse konfidentsiaalsuse reegleid. Seega ei ole ühegi inimese vastuseid võimalik tema persooniga seostada ning konkreetset inimest tuvastada.

Mõtleme ka sellele, kuidas inimestel oleks küsitleja võimalik tuvastada ka telefoni teel ja ennetada võimalikke kelmusjuhtumeid. Võime öelda, et kindlasti ei küsi rahvaloenduse küsitleja inimestelt küsimusi nende pangakonto kohta ega palu end kuidagi panga kaudu identifitseerida või ülekandeid teha.

Liigume edasi usus, et võimalikud paljud inimesed täiendavad oma registriandmed ning on valmis e-küsimustiku täitma internetis, mis on kõige kiirem, mugavam ja ka turvalisem. Loodame, et igaüks on valmis andma oma panuse usaldusväärsete andmete kogumiseks, mida kasutatakse kõigi meie igapäevaotsuste langetamisel – olgu selleks koolide-lasteaedade planeerimine, toetuste eraldamine või kergliiklusteede rajamine.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Järjekordne
Järjekordne

tellimuse täitmine Merkelile. Seatööstus läks Saksamaale, majad on ülesloetletud, nüüd siis inimesed.Hakkab aitama.

Kuido, soomest
Kuido, soomest

Lugemise alguses võib veel inimesi olla, aga kui lõpetavad, on valevalitsuse intriigid, kapriisid ja valed normaalsed inimesed emigreeruma sundinud

oot
oot

Pikast jutust jäi arusaamatuks, kas seekordne rahvaloendus tulebki ainult elektrooniline või hakkavad siiski ka rahvaloendajad ringi kõndima?

mis mõte
mis mõte

sellel nüüd kõigel on , kui EL kaotab soo mõiste ja muud mõisted , mis varem inimesi üksteisest eraldasid, piisaks vaid numbri andmisest indifitseerimiseks, eristaatuse puhul, mingi eraldusmärgi kandmise õigus, nt lgbd+, kollane kuusnurk , kommunist – punane viisnurk , jne.

vähem hala
vähem hala

Mis eraldamisest jutt? Ega keegi inimesi ümber nimetama ei hakka, ega nimesid muutma ei hakata. Rahvaloendus on täiesti normaalne riigi tegevus, hundiseadused ei tööta enam ammu.

kus
kus

tead

Küsimus
Küsimus

on kes seda tegelikult korraldab…

ammu
ammu

juba määrab ametnik , mis nime inimene saab, ka vanad külade ja asulate nimed nimetatakse ümber, kuna jevrosojusile need ei meeldi, eile teatati, et jevrosojusis peavad kaduma sõnad jõulud jne.

wpDiscuz