24

Uusberg ja Täht: vaktsineerimine on sadu kordi ohutum kui koroona

Lääne Elu

info@le.ee

Covid-19 teadusnõukoja liige, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor Andero Uusberg ja Lääne maakonna piirkondlik koordinaator Annaliisa Täht.
Covid-19 teadusnõukoja liige, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor Andero Uusberg ja Lääne maakonna piirkondlik koordinaator Annaliisa Täht.

Koroona vastu vaktsineerimisest räägitakse neil päevil palju ja info on sageli vastukäiv. Et pilti selgust tuua, võtame lühidalt kokku, mida näitavad Eesti andmed.

Mida vanem on inimene, seda sagedamini vajab ta koroonaviirusega nakatumise korral haiglaravi. Üle 60aastastest nakatunutest on Eestis haiglasse jõudnud iga kuues, üle 70aastasest nakatunutest iga kolmas ning üle 80aastastest nakatunutest iga teine.

Oht püsib sellisel tasemel seni, kuni ollakse vaktsineerimata. Vaktsiini kaitse all väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb kaks-kolm korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.

Neist arvudest võib mõelda veel lihtsamalt. Lõpetatud vaktsiinikuur teeb inimese koroona vastupanuvõime mõttes umbes 40 aastat nooremaks! Vaktsineeritud 70aastane võib tunda end nagu vaktsineerimata 30aastane.

Nagu ravimid ikka, võivad ka koroonavaktsiinid tekitada kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on paaripäevane väsimus ja valu süstikohas. Ette tuleb ka palavikku, peavalu, lihas- ja liigesvalu ning külmavärinaid. Need kerge külmetushaiguse sümptomid pole ilmselt kellelegi probleem, pealegi on kerged kõrvaltoimed vanemaealistel harvemad kui noortel. Muretsema võib panna aga tõsisema kõrvaltoime võimalus.

Õnneks on kõigi kasutusele lubatud koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed haruharvad. Eestis on seni vaktsineeritud ligi 0,8 miljonit inimest. Arstiabi vajadus on tekkinud neist 0,03 protsendil ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale kokku. Nii madal tõsiste kõrvaltoimete sagedus teeb silmad ette paljudele igapäevastele ravimitele. Isegi ibuprofeeni kõrvaltoimete nimekiri on pikem kui vaktsiinide oma.

Olugi et harvad, on vaktsiini kõrvaltoimed tõsised asjad ja kedagi ei tohiks nende tõsiselt võtmise pärast hukka mõista. Kui pelgate kõrvaltoimet, rääkige enne vaktsineerimist oma perearstiga või helistage nõuandeliinil 1220. Võite koos arutada, milline vaktsiinidest oleks teile sobivaim. Usaldusväärset taustainfot vaktsiinide kohta leiate ka www.vaktsineeri.ee.

Kui tunnete end vaktsineerimise järel mitmendat päeva halvasti, pöörduge julgelt perearsti poole või EMOsse. Eesti arstid kinnitavad, et koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed on hästi tuvastatavad ja ravitavad.

Kõrvaltoimeid tõsiselt võttes tasub sama tõsiselt võtta ka koroonaviirust. Kui võrrelda võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum. Kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks arstiabi üks inimene. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.

See vahe on veel suurem, kui inimesel on nõrk tervis. See ei tähenda aga, et tervisemurede korral peaks vaktsiini vältima. Hoopis vastupidi – krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu. Vaktsineerimine on mõistlik valik, isegi kui see tekitab tervisemurede tõttu ärevust.

On üsna kindel, et Covid-19 ei kao, vaid jääb Eestisse külmemal ajal ringlema. Varem või hiljem puutume sellega ilmselt kõik kokku. Isegi kui elame üksi ja oleme ettevaatlikud, kipub viirus justkui läbi lukuaugu inimesed üles leidma.

Seega vajame viiruse vastu kaitset. Ohtlikum võimalus kaitse saamiseks on viirus läbi põdeda, teine ja turvalisem võimalus aga end vaktsineerida. Kui mõni noorem inimene võib mõlemat varianti tõsimeeli kaaluda, siis vanema inimese jaoks on lugu hoopis teine. Viirus ei muutu vaktsineerimata vanema inimese jaoks gripiks ega nohuks, vaid jääb sama ohtlikuks, nagu ta on. Seepärast on ainus mõistlik viis pikaajalise kaitse ehitamiseks vaktsineerimine.

Nii läbipõdemise kui ka vaktsineerimise teel saadud kaitse koroonaviiruse vastu kipub aja jooksul nõrgenema, vanematel inimestel veidi kiiremini kui noorematel. Seepärast soovitatakse üle 60aastastel teha kolmas vaktsiinisüst ehk tõhustusdoos, kui esimese vaktsiinikuuri lõpust on möödas kuus kuud.

Kolmas süst mitte ainult ei taasta aja jooksul nõrgenenud kaitset, vaid viib selle esialgsest veel kõrgemale tasemele. Näiteks Iisraelis vähenes kolmanda vaktsiinidoosi saanud üle 70aastaste inimeste nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja haiglaravi vajamine ligi 20 korda.

Läänemaal on 24. oktoobri seisuga end koroona vastu vaktsineerinud juba 12 193 inimest (vanemat kui 12aastast), 80+ vanuses 980 inimest. Täiskasvanute hõlmatus on Läänemaal 70,3 protsenti. Näiteks Hiiumaal on end viiruse vastu vaktsineerinud juba 82–95 protsenti üle 60aastastest inimestest.

Praeguseks on kõiki vaktsiine saada ja need on endiselt tasuta. Läänemaal on lähimad vaktsineerimiskohad Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus (esmaspäeviti kell 9–17), Läänemaa haigla (reedeti kell 9–17), Haapsalu kaubamaja apteek (27.10, 31.10, 6.11, 14.11, 20.11, 27.11, kell 15–17), Rannarootsi keskuse apteek (T ja N , kell 11–15). Lisaks saab vaktsineerida enda perearsti juures.

Nii esmaseks vaktsineerimiseks kui ka tõhustusdoosi tegemiseks saab aja kirja panna, helistades oma perearstile või 1247. Arvutikasutajad saavad aja broneerida ka aadressil www.digiregistratuur.ee.

Lisaks koroonavaktsiinile on Eestis avanenud võimalus kaitsta end ka gripi vastu. Alates 65. eluaastast on ka gripivaktsiin tasuta. Soovi korral saate nii gripi- kui ka koroonavaktsiini teha oma perearsti juures ühekorraga.

Kui vajate vaktsineerima minekuks abi, paluge oma lähedasi või sotsiaaltöötajat – nad aitavad hea meelega.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Newmägi
Newmägi

Ühest poisist sai näitleja,teisest helilooja aga kolmas hakkas äkitse psaiko-arvamusdiileriks.

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Kas on nii, et kõik tervisehädad mis tabavad inimest kui ta on koroona positiivne loetakse koroona ohtude alla, aga vaktsineerimise kõrvalmõjudena lähevad kirja ainult need, mis tabavad inimest esimesel vaktsineerimise järgsel veerandtunnil?
Siis päris tõenduspõhist pilti variantide ohuriskist pole võimalik saada.

Tähelepanek
Tähelepanek

Psühholoog ei ole viroloog. Tegelt ka, mõelge oma peaga inimesed.

Kummaline maailm
Kummaline maailm

Oma kogemusest võin kinnitada, et vaktsineerimine annab lisaks organismi kaitsele ka teatava meelerahu tunde, mis ei ole tänases koroonaärevuses maailmas sugugi vähetähtis.

Põdenu
Põdenu

Aga minu meelerahu annab teadmine, et esiteks see haigus ei ole suurt midagi hullemat kui raskekujuline gripp, kuna põdesin seda ise, ning teiseks fakt, et minu immuunsus on praegu kümnetes kordades kõrgem vaktsineeritust.
Eks igaüks teeb oma valikud ise, kuid arvestage, et meie arstid ja poliitikud saavad premeeritud vaktsiini “müümise” eest, mis oluliselt kallutab nende sõltumatust. Teiseks mitmed tuntud poliitikud on vaktsineerimata ning kui vaja, ravivad end selle “hobuserohu” ivermektiiniga nii, et terved juba 2-3 päevaga.

Misasja
Misasja

Haiglad saavad ka koroonapatsientide eest rohkem raha küsida, kuigi nendega ei pea nii palju vaeva nägema, kui opi tahtjate eest. Seda tean jah. Aga kas omavalitsused ka nüüd saavad edukate süstimise nummerite eest toetust? Läheb päris kitsaks, sa maksad makse, aga maksad kinni kaudselt enda tagaajamise. Huvitav maailm.

Ei tea
Ei tea

Aga mina ei julge vaktsineerida. Räägitakse, et soomused kasvavad selga. Mina küll soomuseid ei taha. Las jääda.

Nimi tahvlill
Nimi tahvlill

Olen 3 korda saanud vaktsiini ja täna avastasin esimesed soomused.

Ei tea
Ei tea

novot, sellest kirjutangi.

See on
See on

Nojah, kõik selge. Keegi kardab vaktsiini või? Võibolla kardavad ka, ei tea. Teine küsimus on, kas seda üldse vaja on. Võibolla põen selle niisama ka kergelt läbi. Või ei nakatu kunagi. Ei näe nagu pointi hakata niisama aineid tarbima.

Nimi tahvlill
Nimi tahvlill

Võib olla. Aga võib ka mitte olla.

Statistik
Statistik

Statistika, mida inimeste eest kiivalt varjatakse, näitab vastupidist.
Vaktsiin on tapnud kümme korda rohkem kui haigus! Ärge uskuge peavoolumeediat!

AVS
AVS

Ehk siis lugupeetav annab ka vettpidavad viited sellisele statistikale?

Põdenu
Põdenu

Jah, selle kohta on vettpidav statistika olemas, kuid mitte avalikult kättesaadav.
Praeguseks on juba mitu riiki olukorras, kus 1) peamised põdejad on vaktsineeritud ning 2) peamised surijad on vaktsineeritud.

AVS
AVS

Mhm, seda ma kahtlustasin, et valitsused seda varjavad. Ja millises elitaarses asutused siis sina töötad, et sellisele infole ligipääs on ning miks küll seda kinni hoiate? Näed ju isegi, et mõnel oleks siin üht-teist tõendusmaterjaliks vaja.

Põdenu
Põdenu

See on avalik info, mida lihtsalt massimeedia ei kavatsegi kellelegi tutvustada. Seega infot on vaja ise aktiivselt otsida, kuid mitte “Delfi” jms. kaudu, mitte Google’it vaid pigem duckduckgogo-d kasutades ning üldjuhul mitte eesti keeles.
Siis jõuad andmebaasideni, analüüsideni, artikliteni, intervjuudeni, mis toimuvast totaalselt erineva pildi maalivad.

Taadu
Taadu

Telegrammis on kogu tõde

Misasja
Misasja

Vettpidavaid? Teie jaoks on ,kui a la delfis ei kirjutata, siis muud kanalid on kõik valetajad. Kas ei ole mõelnud, et teile ainult sellist infot näidatakse, mida keegi kuskil seal omanikeringis vajalikuks peab? Ei ole mõelnud jah?

AVS
AVS

Kas said kiviga pihta või? 🙂 Ja kust küll see arvamus, et inimesed ainult Delfit loevad? Aga noh, mõte on selles, et mingit väidet õhku visata on oi kui lihtne, aga kui keegi ka viidet küsib, on vaikus majas. Ehk numbriliselt sis paluks: Hiina viirusesse surnud, vaktsiinide tagajärjel surnud ja siis on ju lihtne arvutustehe, kas on vahe kümme korda. Ja kelle poole üldse. Kui taolist tõestust ei ole, siis on see lihtsalt suvaline plõksimine.

Misasja
Misasja

nii naljakas, said kiviga pihta või. hahaahhaa ohhohhooo. Päris andeksa klounimaterjal. Kõige targem olen maailmas, teised plõksivad ja on lollid hahhahaa ohhohoo, klounike ma ooon

AVS
AVS

M.o.t.t.

N61
N61

Statistikaameti lehelt võib vaadata, kuidas pärast vaktsineerimise algust on Eestis olnud keskmisest oluliselt suurem suremus

Mnjah
Mnjah

On olemas neli vale.
Väike vale, suur vale, statistika ja “ametlik” statistika.

nojaa
nojaa

Jaa, aga vaktsineerimas käimine on ka kordades ohtlikum, kui vaktsineerimine. Teel vaktsineerima või tagasi võib juhtuda õnnetus, mis raskemal juhul võib lõppeda ka surmaga. Näites võib elektritõuks otsa sõita, purjus kaaskodanik võib tulla tüli norima ja mis kõige hullem- külmetada võib!
Kas ikka tasub seda riskantset ja eluohtlikku teekonda ette võtta?

wpDiscuz