Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus püsib stabiilselt suur. Kõige suurema viirusekogusega paistab juba mitmendat nädalat silma Lõuna-Eesti. Pärnumaalt ja Hiiumaalt kogutud proovidest seekord koroonaviirust ei leitud.
Reoveeuuringu järgi levib viirus Läänemaal laialdaselt ja Haapsalu on kaardil seetõttu värvunud oranžiks, Lihulas viirust ei ole tuvastatud.
Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on Lõuna-Eesti proovidest leitud koroonaviiruse kogus Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes pea poole suurem. Mõningane viiruse laialikandumine on toimunud ka Harjumaal, kus eelmiste nädalatega võrreldes on viirusekogused kasvanud ka väiksemates asulates. „Samas on üldine viirusetase Eestis stabiilne, ilma suurema tõusu või languseta. Nii võib arvata, et ka nakatumistase püsib lähinädalail stabiilne,“ ütles Tenson.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
