Vallo Kappak: mida varjab ja millest vaikib Lääneranna vallavolikogu esimees?

Eestlastel on ammustest aegadest komme. et surnuid taga ei räägita. Surnuist ei räägita halba, rääkimata nende mõnitamisest.

Varalahkunud Mikk Pikkmetsa juhtimisstiil ei sarnanenud sugugi kolhoosniku omaga – ta oli visionäär, ja tema tasemeni üks endine kohtunik ei saagi kunagi küündida.

On kahetsusväärne, et veel aasta tagasi edumeelse ja areneva omavalitsusena silma paistnud Lääneranna vald on nüüdseks saavutamas vastupidist kuvandit. Lugejad võivad ju arvata, et käesoleva kirjatüki eesmärk ei ole midagi muud kui mustata oma poliitilist oponenti, kuid kahjuks peavad nad pettuma. Sopaloopimise asemel soovin tuua päevavalgele selle, millest vaikitakse või proovitakse varjata, viies tähelepanu mujale.

Tuleb nõustuda Lääneranna vallavolikogu esimehe sõnadega, et valija peab saama teha informeeritud otsuse, et tuua end juhtima uued inimesed, kes teevad tööd ja ajavad asju ausalt, heas usus ja tahtmises valla, mitte iseenda heaks. Sestap meenutame siinkohal korraks, kes valitseb Lääneranna valda praegu.

Volikogu juhib endine kommunist ning vallavalitsust juhib volikogu esimehe õe abikaasa, kes on meedias figureerinud muuhulgas sõidupäeviku võltsimise ja valla vara riisumisega. Pärnu Postimehes leidub hulganisti põnevaid artikleid, mis muuhulgas räägivad sellest, et kui Andres Hirvela Koonga vallavanemana töötas, kasutas ta valla kütust ja vallajuhi hinnalist tööaega, et FIEna teenuseid osutada.

Kahjuks peab tõdema, et inimeste käitumismustrid on visad muutuma ning valla autoga isiklike sõitude tegemine ning tööajast FIEna teenuste pakkumine on siiani aktuaalne. Lihtsalt seekord on vallavanema autol peal GPS, mis seda ilmekalt näitab. Eks me kõik saa aru, et eelmainitut tehakse heas usus ja tahtmises valla, mitte enda heaks.

Asjade ausast ajamisest võiks aga kirjutada terve novelli. Lääneranna vallavolikogus toimuv vaidlus jõudis haripunkti alles hiljuti, pisut enne suvepuhkusi, kui praegused võimulolijad (Nelja Valla Ühisjõud) tõid volinike ette lisaeelarve, mille kohaselt pidid valla poolt saama rahastusi järgmised objektid: Virtsu kalasadam (ujuvkai paigaldus 30 000 eurot), Metsküla koolimaja (rekonstrueerimise ja laiendamise projekteerimine 15 120, lisaks riigi eraldatav täiendav investeeringutoetuse summa, nn koroonaraha on 152 000 eurot koolimaja rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks), Virtsu raamatukogu (kolimiseks ühest koolimaja nurgast teise ning sellega kaasneva remondi tarbeks 50 000), Koonga külas Ühistöö kinnistule ligipääsutee ja kommunikatsioonidega liitumisega seotud taristu väljaehitamine (96 000).

Et tegemist on poliitilise eelarvega, on ilmne, sest nii Virtsu suunatud investeeringud kui ka Metsküla kooli investeeringud ilmusid eelarvesse pärast Mardo Leiumaa, Jüri Mõniste, Stanislav Nemeržitski ja Pille Kaiseli lahkumist Lääneranna valimisliidust. „Poliitilist eelarvet” kinnitas ka Lääneranna vallavanem juunis toimunud hariduskomisjoni istungil. Kolm aastat, mil Lääneranna vallavolikogu eesotsas on olnud valimisliit Lääneranna, lähtuti kõikides otsustes eelarvestrateegiast ja valla arengukavast, liitumislepingust ning majandusest ja laiapõhjalisest arutelust.

Kogukondade areng on meie jaoks oluline, on ju meie ridades Koonga, Varbla, Lõpe, Matsalu ja teiste väikeste külade esindajaid. Me lihtsalt ei saa nõustuda raha tuulde loopimisega. Nii näiteks saaks Ühistöö kinnistu ligipääsuteele mõeldud kulutust ära hoida, kui praegune võim loobuks ideest ehitada Koonga hooldekodu uuele, kommunikatsioonideta kinnistule ning läheks edasi esialgse plaaniga, milleks on Koonga endise lasteaiamaja lammutamine. Virtsu raamatukogu kolimine ühest ruumist teise ning sellega kaasnev 50 000eurone remont tundub sootuks absurdse lambist võetud summana, mille taga pole ühtegi adekvaatset kalkulatsiooni.

Kõige enam kütavad aga kirgi haridusega seotud teemad, mistõttu peab sellele keskenduma pisut põhjalikumalt.

Odavat populismi kõrvale jättes ning tõele näkku vaadates tuleb tõdeda, et vahet ei ole, kes oktoobris võimule pääseb – uue volikogu koosseisu peamiseks ülesandeks saab Lääneranna valla arengukava ja sellega seoses haridusreformi läbiviimine, olgu see kui valus tahes.

Need, kes ütlevad, et Lääneranna vallas on koolivõrguga kõik korras, valetavad. Haridusega seotud kulutused moodustavad üle poole valla eelarvest ning pideva elanike arvu vähenemise (ja ka vananemise) tõttu ei jõua me olemasolevat taristut ülal pidada, veel vähem arendada. Just seetõttu leidis Lääneranna valimisliit, et enne Metsküla kooli laiendamisplaanide elluviimist ning 152 000 euro suunamist sellesse oleks vaja koostada valla hariduse arengukava ning mõelda läbi, mis saab koolivõrgust kui tervikust pikemas perspektiivis, mitte ainult võimule pääsemise eesmärgist lähtuvalt.

On üsna selge, et materiaalses maailmas ei tule ükski areng iseenesest ning selleks, et luua soodsat keskkonda elanike tagasipöördumiseks ning ettevõtluse arendamiseks, on vaja teha investeeringuid.

Lääneranna vald on üks paljudest omavalitsustest, mis seisab silmitsi vananeva ja kahaneva elanikkonnaga, see aga mõjutab otseselt meie eelarvet ja sellega seoses ka investeeringute võimekust.

Et meie elanikkond suureneks, on vaja luua suuremate omavalitsustega võrdväärseid võimalusi: hea koolivõrk, soodne keskkond ettevõtluseks, kvaliteetne ühistransport, korras teed ja palju muudki. Kõik see aga nõuab raha. Tegemist on justkui surnud ringiga – pole elanikke, pole raha, et investeerida. Kui pole raha, et investeerida, ei saa juurde ka elanikke. Selleks, et midagi muuta, tuleb haarata võimalusest ning kirjutada projekte, taotleda lisarahastust ning kui vaja, võtta ka laenu.

Uued bussipeatused Koongas ja Lihulas; postiautomaadid Koongas, Kõmsil, Lõpel, Varblas ja Virtsus; optimeeritud ruumikasutusega Koonga koolimaja, mille renoveeritud ruumidesse on koondatud kool, lasteaed ja raamatukogu; nüüdisaegne tänavavalgustust Lihulas, Tuudil, Kirblas, Koongas, Lõpel ja Oidremal; Lihula Piirimäe ettevõtluskeskus; Lihula esmatasandi tervisekeskus, uus erihoolekandeüksus ning uued arstikabinetid Varblas ja Koongas; renoveeritud küttesüsteemid valla teeninduskeskustes; Koonga järve kalda puhastamine ja kuivkäimlate paigaldamine sama järve äärde ning Urale; Lihula gümnaasiumi uus spordimaja ja paljusid teisi objekte poleks täna olemas, kui Mikk Pikkmets ning endine Lihula vallavanem Varje Ojala poleks tegelenud aktiivselt projektide kirjutamise ja lisarahastuse otsimisega. Paljud mainitud objektid saidki valmis tänu fondidest saadud rahale, mida vald omakorda võimendas väikese omaosalusega, seega väita, et need maksti kinni teiste piirkondade arvel, on alatu laim ja vale. Olgem ausad – paljud neist objektidest toovad kasu kõigile valla kodanikele.

Vaba konkurents on avatud turumajanduse tähtsaim alustala. See stimuleerib majandust ning pakub tarbijaile konkurentsivõimeliste hindadega laiemat kvaliteettoodete ja -teenuste valikut. Kohaliku omavalitsuse kontekstis tähendab see, et mida rohkem ettevõtteid konkureerib hangetes, seda odavamalt on võimalik toodet või teenust pakkuda, olgu viimasteks siis rajatavad teed või sisseostetav puhastusteenus.

Toon näite elust enesest. Ainuüksi kahe viimase aasta jooksul korraldatud hangetega hoidis Lääneranna vald kokku 166 109,65 eurot – see oli hanke võitnud ValiceCar OÜ ja järgmise pakkuja hinnavahe.

Kokku hoitud raha eest saab parandada ligi 18 km kruusateid või kogunisti ehitada välja kauaoodatud Vatla kergliiklustee lõigu, poest asulani, koos asfaldiga. Kõige markantsem seejuures on tõsiasi, et vahet ei ole, kes on parasjagu võimul: kas opositsioon või koalitsioon, ikka on ValiceCar OÜ see, kes suurema osa hangetest võidab. Hinnavahe on tingitud tõsiasjast, et ValiceCar OÜ omab Lääneranna vallas kolme karjääri, mistõttu ei pea vajalikku materjali vedama sadade kilomeetrite tagant.

Kas väiksem hind tähendab automaatselt ka halvemat kvaliteeti? Kindlasti mitte. Hangete võitmisega kaasneb alati lepingute sõlmimine, kus kirjeldatakse üksipulgi lahti nii poolte õigused kui ka kohustused, samuti pretensioonide esitamise kord. Kõik erimeelsused lahendatakse tavaliselt kas läbirääkimiste teel või kohtus. Olgu siinkohal öeldud, et Lääneranna vallavalitsus pole siiani ühtegi teedeehituse kvaliteeti vaidlustanud, ei kohtus ega ka muul viisil, sestap võib arvata, et igasugune „avalikustamine meedias” ei ole midagi muud, kui soov mustata oma (poliitilist) konkurenti.

Tuleb vaid loota, et eelseisvate valimiste valguses suudavad valijad eristada neid, kes kandideerivad staatuse ja võimuahnuse tõttu ja kes soovist oma kodukohta päriselt arendada.