Teooriat, et liblika tiivalöök maailma ühes otsas võib põhjustada orkaani maailma teises otsas, nimetatakse liblikaefektiks. Vahel võib väike muutus dünaamilise süsteemi algolekus põhjustada pikemas plaanis prognoosimatuid muutusi.
Just nii juhtus pühapäeval Läänemaal, kus üks valel ajal ja vales kohas süüdatud tikk tõi pahandusi ja kannatusi paljudele. Jutt käib Tuurust, kus süüdatud lõkkest sai alguse viimaste aastate üks suurimaid maastikupõlenguid, mis ähvardas elumaju, hävitas sauna ning oleks peaaegu võtnud tuletõrjeauto. Kuigi mitte päris otse, kaudselt aga siiski, tõi see kaasa veel ühe õnnetuse – tulekahjule sõitma pidanud paakauto sattus avariisse. Selles kokkupõrkes sai ka inimene viga ning on haiglaravil.
Seda, et Eestis kulu põletada ei tohi, on räägitud juba aastaid. Igal kevadel korratakse üle, et lõket tohib teha ainult nõrga tuulega, mis tähendab tuule kiirust alla 5,4 m/s, samuti tuletatakse meelde, et kevadel on maastik kuiv ja tuleohtlik. Juba mitmendat päeva näitab Eesti tuleohukaart suurt ja väga suurt tuleohtu, keskmiselt tuleohtlik on ainult kõige läänepoolsem osa Hiiumaast.
Ometi pidid päästeameti Lääne regiooni päästjad sõitma pühapäeval maastikupõlenguid kustutama lausa 50 korral. Enamik kulupõlenguist sai alguse hoolimatult tehtud lõkkest, mis tugeva tuule tõttu levis edasi ning süütas ümbritseva kulu, hooned või puud.
On enam kui kindel, et keegi neist lõkke süüdanud inimestest ei plaaninud ümbritsevat maastikku põlema panna – aga ometi see juhtus. Juhtus sellepärast, et ohtu ei osatud õigesti hinnata, kaotati hetkeks tähelepanu või ei oldud lõkke juurde varutud tulekustutusvahendeid. Tuleohukaardid, lõkke tegemise eeskirjad ja igasugune muu abistav teave on ikka selleks, et me neid kasutaks. Kahjuks kipume pahatihti unustama, mida üks mõtlematu tegu kaasa võib tuua. Mitut inimest mõjutas pühapäeval liblika tiivalöök ehk vales kohas ja valel ajal süüdatud tikk?
