Juhtkiri: lapitekk või lapitud tekk?

Kas lappida tekki või õmmelda lapitekk, selles on küsimus. Lääne-Nigula volikogu asub täna arutama Oru piirkonna taotlust moodustada kunagise valla asemele osavald. Seni on sealset kanti pildil hoidnud Linnamäe arenguselts, mis tegutseb suuresti ärimehe Koit Uusi toel. Nüüd, kui Uusi lubatud viie aasta pikkune rahavoog lõpeb, tuleb Oru kandil leida uusi võimalusi.

Eesti 79 omavalitsusest on osavallad seni vaid kuues, kolm neist on Lääne-Eestis. 1450 ruutkilomeetri suurune Lääne-Nigula vald on pea poole väiksem kui Saaremaa vald, kuid kolmandiku võrra Hiiumaast suurem. Hiiumaal on viis, Saaremaal aga kümme osavalda – nii, nagu nad ajalooliselt välja kujunenud on.

Lääne-Nigula ebaühtlane struktuur on kujunenud kahe liitumisega. Kui kaheksa aastat tagasi tekkis kunagiste Risti, Taebla ja Oru valdade liitumisel Lääne-Nigula vald, oldi nii elevil, et kellelegi ei tulnud osavalla loomine mõttessegi. Ühinemine oli vaja kiiresti ära teha ja mõttetuna tundus aega pisiasjadele – osavaldadele – raisata.

Kui 2017. aastal liideti Lääne-Nigulaga Noarootsi, Nõva, Kullamaa ja Martna, siis oli tegemist juba kõvemate pähklitega. Kullamaa ja Noarootsi pidasid endi idenditeeti nii oluliseks ja eriliseks, et osavalla staatus oli vähim, millega nad leppida suutsid. Martna ja Nõva said osavaldadeks just kahe mõjuka tuules loovides.

Lääne-Nigulas on ajalooliselt kujunenud kaheksa erisugust piirkonda: neljas on osavallad, kolmes kogukonnakogud, ning ühte – Oru piirkonda – veab arenguselts. Nüüd on Oru kant ärganud ja soovib ka nelja väljavalituga ehk osavaldadega liituda.

Volikogule pole otsuse tegemine aga sugugi nii lihtne, nagu esmapilgul tunduda võib. Õigem oleks, kui volikogu tõuseks kohe kõrgemale, et näha oleks terve vald. Kas suurest tükist rebenevat pala on mõistlik ühe osavalla juurdeloomisega lappida või tuleks kohe uus, kaheksast osavallast koosnev lapitekk õmmelda.