Tasuta maakonnasisene ühistransport, mis justkui peaks Eestis olema, kuid mida pole sugugi kõikjal, pälvis riigikontrolli aruandes tõsist kriitikat. Riigikontroll analüüsis 2017.–2019. aasta ühiskondliku transpordi statistikat ja jõudis järeldusele, et eesmärk pole täidetud. Eesmärk oli, et neljandik töötajaist kasutaks tööl käimiseks isikliku auto asemel ühistransporti. Lisaks sellele kasvavad riigi kulud tasuta transpordile oodatust kiiremini.
Nagu ütles Haapsalu linnakeskkonna nõunik Ailar Ladva, ongi ühistransport kulukas – vahemaad on suured ja asustus hõre. See ei käi sugugi ainult Läänemaa kohta. Riigikontrolli kriitikale vastasid kohe Keskerakonna poliitikud, kaitstes innukalt hajaasustusega piirkondades eriti kalliks kujunevat teenust.
Kuid millised oleksid siis valikud? Kas minna tagasi tasulisele transpordile või jätkata ikkagi tasuta kursil?
Häid valikuid praegu peaaegu pole. Tasemel, kiire ja paindlik ühistransport maksab palju ja riigi kulud peaksid sel juhul oluliselt suurenema. Ka piletisüsteemi taaskäivitamine pole odav ning hajaasustusega piirkonnad on just need, kus see kõige vähem ära tasub. Peale selle – kui tasuta teenuse eest hakata äkki raha küsima, võib see paljude jaoks olla probleem.
Ühistranspordi eelisarendamisele oleks pidanud keskenduma hakkama juba ammu aega tagasi – siis, kui autostumine polnud veel nii ulatuslik. Autost tagasi ühistransporti kolimiseks on vaja pakkuda palju mugavamaid ühendusi hulga odavama hinnaga.
Päris areng läheb nii või teisiti teises suunas. Kui reisijaid pole või neid on vähe, võetakse liine vähemaks. Nagu on juba ka juhtunud. Töö- ja elukohta valides arvestab inimene nende võimalustega, mis parasjagu on olemas. Omamoodi vähendab ühistranspordi võimalusi ka koroonaviiruse levik, mis pani oma autot eelistama ka paljud nende hulgast, kes muidu hea isuga bussiga sõitsid.
Kas mind ikka on üle loetud (nali)? Seoses tasuta busside ilmumisega olen isiklikult küll hakanud rohkem ühistransporti kasutama.
Eelkõige on küsimus marsuutides ja kellaaegades, mis ei vasta vajadustele. Järgneb paindlikkuse puudumine ehk ei pea alati sõitma suured bussid vaid saab asju ajada ka kordades väiksematega. Lisaks võimalus pakkuda tellimusvedusi ehk väga hõredates inimasustuses sõidetakse ainult tellimuse peale või on kogukonnas KOV kinnimakstud transpordi pakkuja. Jne jne. LE soovitaksin mitte võtta alati Riigikontrolli arvamus aluseks vaid ka ise süübida probleemide ja valdkonna sisusse (seda on vist liiga palju loota). Riigikontrolli nn kokkuvõtted on ca 30% ulatuses umbluud ehk baasiks on võetud imelikud eeldused ning puudub ka valdkondlik pädevus.
Riigikontroll on selline institutsioon nagu president,keda üksi valitsus,minister pole kunagi tõsiselt võtnud.
millegipärast pannakse kõrini täissöönu alati näljastele tervislikust toidust rääkima, nii ka selle bussisõiduga, kui seda üritab teha kõrgepalgaline ja kõikide hüvedega kaetud tegelinski.