Juhtkiri: defitsiitne vaktsiin

Koroonaviiruse vastu vakstineerimine on Eestis praegu kuum teema. Nüüdseks on suurem osa haiglate ja hooldekodude töötajatest vähemalt esimese vaktsiinidoosi saanud, nagu ka enamik hooldekodude elanikke. Lõppeval nädalal algas Eestis õpetajate ning päästjate ja politseinike vaktsineerimine. Ka esimeste Läänemaa koolide õpetajad said nädala lõpus esimese vakstiinisüsti kätte. Kui jätta kõrvale tervishoiutöötajad, kelle puhul on praeguse kriisi ajal vaktsineerimine enam kui loomulik, on õpetajad Läänemaal esimene suurem nn tavainimeste grupp, kes vaktsiini saavad.

Kõik, kellel on olnud võimalus vaktsiini saada, pole seda siiski soovinud, kusjuures põhjused võivad olla erinevad – alates põhimõttelisest vaktsiinivastasusest kuni soovini kõigepealt näha, kuidas see teistele mõjub. Läänemaal on seni olnud vaktsiinist loobujaid vähe. Kui üle-eestiline statistika näitab, et eakad pigem soovivad enda vaktsineerimist, siis kõige rohkem loobujaid on just 50aastaste seas.

Vaktsineerimine, mida oodatakse kui ühte päästerõngast, on toonud kaasa ka üksjagu rahulolematust. Seda eelkõige sellepärast, et pole teada millal, kuidas ja kes vakstineerib. Soovijate nimekirju on koostatud ning neid ka kuhugi kõrgemale poole ära saadetud, aga millal tuleb süstimiseks valmis olla, sageli ei teata. Nii käivad ka koolijuhid telefon näpus, et vaktsineerimisest teavitavat kõne mitte maha magada.

Kindlasti on segaduse üks põhjusi riigi poolne suutmatus vaktsineerimist ladusalt korraldada, kuid palju olulisem põhjus näib olevat see, et vaktsiini lihtsalt pole piisavalt. See on ka üks põhjus, miks pole vastu võetud apteekide pakkumist inimeste vaktsineerimisel appi tulla – puudu pole kohtadest, kus süstida, ega ka süstijatest, puudu on sellest, mida süstida.

Seni kuni vaktsiinitarned on nii ebaühtlased, nagu nad just parasjagu on, ei tasu unistada, et suur osa Eesti elanikke lähiajal kaitsesüsti saab. Elanikkonna laialdasem vaktsineerimine võib lahti minna alles mais.