9

Juhtkiri: defitsiitne vaktsiin

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Koroonaviiruse vastu vakstineerimine on Eestis praegu kuum teema. Nüüdseks on suurem osa haiglate ja hooldekodude töötajatest vähemalt esimese vaktsiinidoosi saanud, nagu ka enamik hooldekodude elanikke. Lõppeval nädalal algas Eestis õpetajate ning päästjate ja politseinike vaktsineerimine. Ka esimeste Läänemaa koolide õpetajad said nädala lõpus esimese vakstiinisüsti kätte. Kui jätta kõrvale tervishoiutöötajad, kelle puhul on praeguse kriisi ajal vaktsineerimine enam kui loomulik, on õpetajad Läänemaal esimene suurem nn tavainimeste grupp, kes vaktsiini saavad.

Kõik, kellel on olnud võimalus vaktsiini saada, pole seda siiski soovinud, kusjuures põhjused võivad olla erinevad – alates põhimõttelisest vaktsiinivastasusest kuni soovini kõigepealt näha, kuidas see teistele mõjub. Läänemaal on seni olnud vaktsiinist loobujaid vähe. Kui üle-eestiline statistika näitab, et eakad pigem soovivad enda vaktsineerimist, siis kõige rohkem loobujaid on just 50aastaste seas.

Vaktsineerimine, mida oodatakse kui ühte päästerõngast, on toonud kaasa ka üksjagu rahulolematust. Seda eelkõige sellepärast, et pole teada millal, kuidas ja kes vakstineerib. Soovijate nimekirju on koostatud ning neid ka kuhugi kõrgemale poole ära saadetud, aga millal tuleb süstimiseks valmis olla, sageli ei teata. Nii käivad ka koolijuhid telefon näpus, et vaktsineerimisest teavitavat kõne mitte maha magada.

Kindlasti on segaduse üks põhjusi riigi poolne suutmatus vaktsineerimist ladusalt korraldada, kuid palju olulisem põhjus näib olevat see, et vaktsiini lihtsalt pole piisavalt. See on ka üks põhjus, miks pole vastu võetud apteekide pakkumist inimeste vaktsineerimisel appi tulla – puudu pole kohtadest, kus süstida, ega ka süstijatest, puudu on sellest, mida süstida.

Seni kuni vaktsiinitarned on nii ebaühtlased, nagu nad just parasjagu on, ei tasu unistada, et suur osa Eesti elanikke lähiajal kaitsesüsti saab. Elanikkonna laialdasem vaktsineerimine võib lahti minna alles mais.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tegelikkus
Tegelikkus

Vaktsiin on defitsiitne nende jaoks, kes seda hädasti vajavad. Marika Priske ja Reformierakonna liikmed saavad vaktsineeritud eelis-järjekorras.

jamps
jamps

see demokraatia on imeasi. kodus tehakse piiranguid , lollid lendavad turismireisile saasta tooma .. aastaid tagasi tegime õpetajad teenindajateks nüüd nad nii end tunnevadki. kunagi räägiti .. vat nüüd hakkavad koolidirektorid päris direktorid olema … nüüd on hullemad kui 5 aastased lapsed. hea kui terevisiooni ajalehti lugema kõlbavad … peaasi, et midagi ei otsusta, kehtesta ega mõtle. isegi koroonameetmete üle koolis ei tohi otsustada … mis sellest vaktsiinist veel ….

hea nali
hea nali

huvitav statistiline anomaalia, lausa üle Eesti. Mistahes koolijuhi käest ka ei küsita, palju vaktsiinisoovijaid on-ikka on number 75%. Ei tea, mitu soovijat on vaktsiini infolehega tutvunud?Kirja kästi panna ju ilma igasuguse infota.

Misasja
Misasja

te traageldate selle vaktsiini ümber? Elage rahulikult, toituge tervislikult ja magage piisavalt. Ei ole vaja selle paanikaga kaasa minna!!!

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Kogu see tants vaktsineerimise ümber näitab Euroliidu võimetust,et mitte öelda saamatust !
Ennem vabariigi aastapäeva tekib küsimus kas me ole ikka iseseisev riik?
Ungari saab,Poola saab aga nemad on ju mustad lambad,meie oleme valged lambad aga saamatud !

Kummaline maailm
Kummaline maailm

Oot, mille poolest EL ja Eesti teistest halvemad on?
Elanikkonnast vaktsineeritud:
Eesti 6,62%
Ungari 6,21%
Poola 7,03%
Venemaa 2,67%
Euroopa Liit 5,90%
Maailm 2,63%

kevad tuleb
kevad tuleb

Vaata rohkem PBKd!

kodanik
kodanik

mis tantsust jutt käib? loe vähem Delfit

Hellat
Hellat

Euroliidu võimetus see küll nüüd ei ole. Pigem Eesti oma.

wpDiscuz