Euroopa metsade seisundi 2020. aasta aruande kohaselt on metsade pindala Euroopas alates 1990. aastast kasvanud 9%, kuid puidu biomassi maht samal perioodil koguni poole võrra, teatas Eesti Metsaselts oma pressiteates.
Kaitsealuste metsade osakaal on viimase 20 aastaga kasvanud 65% võrra. Kasvavate puidu- ja süsinikuvarude taga on metsade kestlik majandamine.
Raporti andmetel moodustab metsamaa pindala 35 protsenti Euroopa maismaa pindalast. Puidu biomassi kasvu on vedanud metsade tiheduse suurenemine, mille kasvu on kiirendanud metsade majandamine. Keskmine hektari puidutagavara on 169 tihumeetrit, mida on ligi kolmandiku võrra rohkem kui 1990. aastal. Kokku on Euroopa metsade puidutagavara kasvanud 31 miljardi tihumeetrini. Muutunud on ka metsade vanuseline struktuur – vanade metsade osakaal on kõikjal Euroopas suurenenud.
Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid ütleb, et metsade ühtlane vanuseline jaotus on nii keskkonnaalaste kui majanduslike eesmärkide saavutamise oluline eeldus.
“Metsade vanuseline tasakaal aitab ühtaegu saavutada kliimaeesmärke, tagada metsade elurikkust ja puiduressursi stabiilset kättesaadavust,” selgitas Metslaid. “Vanuse kasvades metsade elujõulisus ja haiguskindlus väheneb, suureneb vastuvõtlikkus erinevatele looduslikele häiringutele ning ühes sellega hakkab metsade süsiniku sidumise võime paraku vähenema. Metsade uuendamine täidab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja metsade elujõulisuse tagamisel.”
Viimase kolme aasta jooksul on Eesti metsadesse istutatud ligi 100 miljonit uut puutaime.
Metslaidi sõnul hakkab Euroopa Liidu rohelepe mõjutama majanduse kõiki sektoreid, kuid metsa- ja puidusektoril on puidu kui keskkonnasõbraliku ja taastuva tooraine väärindajana selle eesmärkide täitmisel üks võtmeroll.
“Kauakestvad puittooted nagu puitmajad ja -mööbel võimaldavad puidus salvestatud süsiniku endas pikaks ajaks lukustada. Puiduvarumisel ja puittoodete valmistamisel tekkivate jääkidega näiteks nagu oksad ja saepuru saame fossiilkütuseid asendades soojaks kütta nii mõnegi kodu,” lausus Metslaid. Jätkusuutliku metsamajandamise kasulikku mõju kliimaprobleemide leevendamisel on kinnitanud ka ÜRO kliimaraport IPCC.
Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia labori juhi Jaan Kersi sõnul käivad maailmas suuremahulised teadus-arendustegevused, mis otsivad võimalusi, kuidas puitu eri valdkondades võimalikult targalt ja efektiivselt rakendada.
“Puidurafineerimise teel toodetud ligniinis, tselluloosis ja hemitselluloosides on peidus suur potentsiaal, sest nendest on võimalik valmistada tarbeplaste, pakendimaterjale, rõivaid, viimistlusmaterjale ja teisi keemiatooteid, mida oleme siiani tootnud fossiilsest toorainest. Küsimus on praegu selles, kuidas valmistada neid tooteid nii, et need oleksid tarbijale taskukohased ja toote elutsükli lõpus saaks materjali taaskasutada kaskaadina järgmistes toodetes,” ütles Kers.
Kersi sõnul ei ole kahtlust, et puit kui kiiresti taastuv ressurss omandab roheleppest tulenevate kliimaeesmärkide valguses üha suuremat rolli igapäevaste tarbimisvajaduste rahuldamisel.
Euroopa metsaapordi leiab siit.
Aga meil siin keskealised vallalised naisterahvad vinguvad päevast päeva metsa vähesuse üle.
Euroopas muidugi kasvab, sest seal hoitakse omi metsi, aga meil niidetakse järjest. Meie metsad lähevad enamasti juba hakkepuiduks tänu EL-i toetustele. Minge sõitke ringi ja näete, missugune lageraie siin käib. Satelliidi fotodel on kõik näha. Võrreldes piiriäärsete Venemaa oblastitega on meil lage maa.
Millal julgetakse välja öelda, et EL käib metsanduses Lääne-Euroopa riikide poolt rassistlik suhtumine Ida-Euroopa maade suhtes, seal hulgas Eesti suhtes. Nendel kellel metsamaa osakaal on olematu (näiteks Holland 10%) nõuavad suuremat metsakaitset mujal, sest metsa taastamine on äärmiselt kallis ning lseda koormust peavad kandma need riigid, kes on suutnud metsa jätkusuutlikult majandada. Õnneks on Soome, Rootsi ka pandud Eestiga ühte paati, aga olematuks see metsarassismi EL ei tee. Eesti meedia on nii mõtetu, ebakvaliteetne ja saamatu, et siit midagi uurivat loota on imelähedane. Samas Eesti poliitik on lihtlabaselt loll, et mõista riigi huvide kaitsmise vajadust Euroopa tasandil. Poliitik mõtleb, et… Loe rohkem »