Kodukant Läänemaa valis aasta külaks Lääne-Nigula vallas asuva Soolu, küla esindajatele antakse tiitel üle täna õhtul Silma õpikojas.
Aasta küla valib Kodukant Läänemaa üle aasta. Nüüd esitatakse Soolu ka üle-eestilisele aasta küla konkursile. Eestimaa aasta küla kuulutatakse välja Eesti külaliikumise Kodukant maapäeval.
2018. aastal pälvis Läänemaa aasta küla tiitli Üdruma samuti Lääne-Nigula vallast.
Haapsalust umbes 20 km kaugusel Oru lähedal asuvas Soolus on koos suvitajatega 50 elanikku. Küla jääb suurest teest kõrvale jõhvikarikaste Tui raba ja Leidissoo veere peale. Kuigi elanikke pole külas palju, hoiavad inimesed kokku ja elavad aktiivset elu.
Kogukonna peamine soov on, et tühjana seisvatesse taludesse tuleksid elama uued pered, kes tooksid külla uut energiat, teadmisi, oskusi ja vaimsust.
Soolu koosneb kolmest eraldi paiknevast asumist, mis hoiavad üle põldude üksteisega silmsidet. Distantsist hoolimata tegutsevad pered ühiste eesmärkide nimel. Nii on näiteks talgute käigus puhastatud välja küla keskse tee ääres paiknevad kiviaiad ja turvalisuse huvides muudetud nähtavamaks kurvid. Asumite juurde on rajatud postkastialused ja korrastatud külaplats. Soolu kogukond väärtustab puhast keskkonda, nii on ühiselt tegutsetud selle nimel, et küla metsaalused saaks prügist puhtaks ja küla saaks täiesti eterniidivabaks.
Külas korraldatakse aktiivselt kultuurisündmusi, koolitusi ning näitusi nii laiemale kui ka kitsamale publikule. Möödunud aastal kuulutas Lääne-Nigula vald Soolu põllugalerii aasta kultuuriteoks.
Küla kogukond teeb koostööd nii ümberkaudsete asulate kui ka kohaliku omavalitsusega. Küla arendamiseks kirjutatakse aktiivselt projekte. Samas ei jää asjad tegemata, kui toetust ka kohe tulemas ei ole – muredele leitakse lahendused ja ilusad mõtted tehakse teoks.
Lõppenud aastal uuris Kodukant külaliikumise olukorda Eestis. On hea meel tõdeda, et Läänemaa paistab oma tugeva külaliikumisega hästi silma. Saare maakonna järel on Läänemaal valitud kõige enam külavanemaid ja avatud kõige rohkem külamaju. Kogu Eesti lõikes tegutseb Läänemaal aga kõige rohkem külaseltse (1000 inimese kohta 3,8). Urbaniseerumise ajastul on rõõm näha, et külaelu meie maakonnas on elav ning üha enam väärtustatakse elukvaliteeti maal.
