Neljapäeval avaldas umbes 30 tuulepargivastast Palivere põhikooli ees meelt, sest oli vallavolikogu istung.
Kell kolm pärastlõunal algas Palivere põhikoolis Lääne-Nigula vallavolikogu istungi päevakorras oli Risti tuulepargi eriplaneeringu lõpetamine.
Kell pool kolm pärastlõunal algas kooli ees avalik koosolek, kus tuulepargi vastased nõudsid eriplaneeringu lõpetamist, Enefit Greeni seltskond aga üritas selgitada kavandatava tuulepargiprojekti olemust, vajalikkust ja kasulikkust.
„Me tahame selle eriplaneeringu ära lõpetada, sest see planeering ei vasta mitte ühelegi eriplaneeringu tingimisele. Seal peab olema vähemalt kolm ala,” kuulutas Piirsalu elanik Lea Lai ja täpsustas, et praegu on Enefit Green teatanud, et neid huvitab vaid ala, mis jääb Risti ja Piirsalu külje alla.
Risti mees Riho Süvala selgitas seltskonnale tuulikute tekitatava infraheli kahjulikkust.
„Kui kaugele infraheli levib?” küsis rohelise mütsiga enefitgreenlane energiafirma plagu hoides.
„Infraheli levib oluliselt kaugemale kui tavaline heli, see levib maapinna kaudu, vee all ja igal pool, see sumbub palju aeglasemalt,” vastas Süvala.
„Kas pole mitte vastupidi,” pareeris rohelise mütsiga mees.
„8 kilomeetrit, leidsin mina eile, levib infraheli,” asus Lai kaitsma Süvalat.
„Kas olete Soome uuringuga tuttav?” küsis Enefit Greeni esindanud Oliver Zereen Süvalalt.
„Ei ole,” tunnistas Risti mees.
„Ma saadan,” lubas Zereen.
„See peaks ju avalik info olema, mitte selliselt eraviisiliselt jagatav,” hõikas kaugemal plakatit hoidev maskiga naine.
Süvala ütles Lääne Elule, et elab sealsamas, kuhu tuulikuid planeeritakse. Tuulepargivastasel protestil oli mees esimest korda. „Ma mõtlen inimeste peale, kes seal elavad,” põhjendas Süvala.
„Minul on lihtne – kui asi ei meeldi, lähen mujale elama,” ütles Süvala. “Aga seal on osa inimesi, kes seal metsas elavad, neil pole kuhugi minna. See on kohutav tegelikult!”
Süvala polnud rahul ka sellega, et püstitada tahetakse nii suuri tuugeneid. „Nad on ikka nii suured! Piirsalu rahvas, neil hakkab see päikest segama, hakkab virvendama. Kui lennuk lendab üle, on ka vari järgi, aga see pöörleb pidevalt,” arutles Süvala.
„Miks räägitakse ainult positiivselt? Tuleks rääkida kõva häälega mõjupoolest, mis tihtilugu on negatiivne. Siis oleks tasakaalus,” nõudis maskiga naine rohelise mütsiga mehelt.
„Mis! Te mõtlete, et panete tuulikud püsti ja siis avastate…,” nõudis protestijate reas seisnud mees. Lause lõpuosa sumbus häältesuminasse, sest ühtäkki oli igaühel midagi vaja öelda.
„Tehke elekter meile odavamaks ka!” nõudis üks tõsise näoga mees.
„Kui kõrge on Soorebane?” sai Süvala jutujärje taas enda kätte.
„80 meetrit?” pakkus tuulepargi projekti vedav Enefit Greeni mees Aavo Kärmas.
„45 meetrit!” nentis Süvala ja lisas: “Ja korrutage nüüd, et saaks 290 meetrit täis, nagu tuulikute kõrguseks on planeeritud.”
Kärmas selgitas, et tänapäeval on 230 meetrised tuugenid üsna tavalised, Eestis on kõige kõrgemad Aulepas – 150 meetrit.
„Ärge meiega vaielge, me oleme seda palju lugenud,” kostus kaugemalt Lea Laia hääl.
„Uuringud tuleb teha selliselt, et lind…,” üritas üks Enefiti mees rahvale midagi selgitada, kuid jutt lõigati pooleks.
„Ärme räägi esialgu uuringutest, räägime selest, et kõigepealt peab panema paika lähteülsesanded, mis oleks läbi räägitud ka rahvaga,” kuulutas Lai. „Kohe esimesel koosolekul ähvardati meid kohtuga, et kui te sellega nõus ei ole, siis me lähme kohtusse. See oli nii!”
„See ei unune, sõbrad,” lisas Piirsalu elanik Rein Kruusmaa. „See oli väga „sõbralik” algus protsessile.”
Vahepeal oli kohale jõudnud ka ERRi korrespondent Juhan Hepner.
„Lamemaalased on jälle pildil!” hõikas Lai.
Mõni minut ette kella kolme hakkas plakatitega seltskond koolimajja minema, sest seal algas volikogu istung.
Fotod: Urmas Lauri
Mis peab tuulikuid Piirsalu metsa või Risti ümbrusse ehitama. Pangu mahajäetud või kasutusel karjääridesse nagu Kalda, Jaakna, Kaopalu ja neid on veelgi, muidu veavad prügikollid ja hooletud ehitajad oma ehitusprahi karjääridesse. Miks peaks tuulikute paigaldamiseks metsa raadama ja ülekande liine ehitama kui karjääridesse saab neid ehitada, veidi juurdepääsu teid korrastada ja tuulikute aluse kruus kohapealt võtta?
karjäärid pole selleks mõeldud, seal tuleb loodus uuesti taastada
Seda otsustati,et vähemalt lähemal ajal tuulikuid õnneks ei tule.Ja vaevalt ka tulevikus keegi neid oma aia taha soovib.
no ja mis otsustati siis lõpuks?
inimesed, kes ei luba oma kodukohti kaotada ja Läänemaa loodust äriktel ja suurettevõtete suuvoodritel ära lagastada. Järgmine kord võib minu kaasalöömisega protestidel arvestada, pange ainult info välja