Mihkel Nestor: elu pärast koroonapandeemiat

Uue aasta esimene kvartal ähvardab tulla meditsiinisüsteemi ja majanduse jaoks väga keeruline.

Samas on Suurbritannia ja USA juba alustanud elanikkonna vaktsineerimisega ja õige pea juhtub see ka Eestis. See lubaks ka majandusel taas vabamalt hingata.

Kuigi jõulud on kohe-kohe ukse ees, ei näi tavapärane ood rahule ja rõõmule sobilikuna. Koroonapandeemia teine laine, mis muu maailmaga võrreldes jõudis Eestisse küll hilinemisega, on nüüd püüdmas aina uusi tippe ja vähemalt haiglapersonalil on üldse raske jõulupühadest unistada. Et pikad pühad nakatumist veelgi suurendavad, saab uue aasta algus olema praegusest veel hullemgi.

Ent nagu ütleb Hollywoodi filmides ülekasutatud mõttetera, on öö pimedaim enne koitu. Nagu me teame, on ravimiteadlaste pingutused kandnud vilja ja Suurbritannias ning USAs on juba alanud elanikkonna koroonaviirusvastane vaktsineerimine. Loodetavasti peaks selle aasta sees andma esimesele koroonavaktsiinile loa ka Euroopa ravimiamet, mis tähendab, et vaktsineerimisega on õige pea võimalik algust teha ka Eestis. Alguses jõuab vaktsiin vaid riskigruppideni, kuid ehk on see ka piisav, et saaksime taas mõelda piirangute leevendamisele. Enamik haiglaravi vajavatest patsientidest on vanemaealised või põevad raskeid kroonilisi haigusi. Kui nende inimeste nakatumine on peatatud ja haiglate koormus väheneb, puudub vajadus ka ulatuslikeks piiranguteks. See võimaldaks normaalsesse hingamisrütmi naasta ka Eesti majandusel.

Mõistagi ei sõltu majanduse taastumine vaid Eesti vaktsineerimisprogrammi kulust. Väga oluline on, et asjad liiguksid sarnases tempos edasi ka teistes riikides. Kuigi ravimiameti otsus annab rohelise tule kõigile Euroopa Liidu riikidele, võib arvata, et vaktsineerimine ei liigu riikides päris ühtlases tempos. Ühelt poolt saab tegemist olema Euroopa lahtiste meistrivõistlustega haldussuutlikkuses, kus paremini õlitatud bürokraatiaga riigid saavad ehk vaktsineerimisega kiiremini ühele poole. Teisalt on riikide lõikes väga erinev ka elanikkonna valmidus saada vaktsineeritud, mis näiteks Prantsusmaa puhul võib muutuda probleemiks. Seevastu Aasias, kus viiruse teist lainet on suuresti õnnestunud vältida, ollakse elanikkonna lausvaktsineerimise suhtes üsnagi äraootaval seisukohal. Halvemal juhul võib vaktsineerimisprogrammide erinev tempo takistada inimeste vaba liikumist ka siis, kui Eestis on olukord juba kontrolli all. Mõeldes Eesti peamiste kaubanduspartnerite ja välisturistide lähteriikide peale – nemad on õnneks teinud kõik ettevalmistused, et vaktsineerimine toimuks võimalikult kiiresti.

Sellegipoolest tasub optimistidel juba praegu mõelda majanduse taastumisele ja kuidas selle kiirus ning kulg nende elu ja äri mõjutavad. Kõige kriitilisem on küsimus mõistagi kriisis enim kannatada saanud tegevusalade jaoks nagu turism ja transpordisektor. Kahjuks ei sõltu nende taastumine mitte niivõrd Eestist, vaid sellest, kui kiirelt elu normaliseerub meie põhiliste välisturistide koduriikides. Vähemalt Tallinnas oodatakse pikisilmi tagasi soomlasi, kes näiteks veel 2019. aastal moodustasid üle 30 protsendi kõigist majutusasutuste külastajatest. Küll on Soome valitsus andnud teada, et riskigruppide vaktsineerimine võib alata juba selle aasta sees. Väga heal tasemel Soome meditsiinisüsteem suudab sellega ilmselt ka kiiresti toime tulla. Kuid kas koroonast pääsemise tähistamiseks võetakse kohe ette ka retk Eestisse? Soome puhul võib turismi taastumist hakata varjutama riigi majandusseis. Kuigi Soome SKP on tänavu saanud pihta üllatavalt vähe, on viimased kuud toonud kaasa teadaandeid aina uutest koondamistest.

Turismi taastumiskiirus puudutab muidugi ka paljusid teisi riike, kuid ennustusi leidub seinast seina. Mõne arvamuse kohaselt jääb turism virelema aastateks, teised leiavad, et pärast pikka ootamist tõttavad inimesed esimesel võimalusel välisreisile. Tõe selgumiseni läheb küll veel aega, aga pigem võiks turismi taastumiskiiruse suhtes olla optimistlik. Jõukate riikide tööturud on suure kriisi käigus jäänud tänu valitsuste heldetele toetusmeetmetele väga heasse seisu. Lisaks on oluliselt kosunud inimeste säästud, mis optimismilaine najal ilmselt julgetakse taas käiku anda.

Eesti suurimad majandussektorid nagu töötlev tööstus, kaubandus ja ehitus on kriisis saanud seni veidi vähem pihta, kuid naasmist endiste ärimahtude juurde oodatakse ka seal. Kõige segasemad on signaalid ehituses, kus ettevõtted kardavad tellimuste kahanemist, samas kui ehituslubade statistika viitab vastupidisele trendile. Töötlevas tööstuses pole pandeemia ägenemine see-eest suutnud positiivseid meeleolusid tumestada ja sealsete ettevõtete kindlustunne on kriisieelsest kõrgemgi. Jaekaubandus on ehk üks väheseid valdkondi, kus koroonakriis on tõepoolest esile kutsunud „struktuurseid muutusi”. E-kaubandus on saanud korraliku kiirenduse ja see mõjutab majandusharu ka edaspidi. Teisalt pole põhjust ka liialt muretseda: elanike säästud on aegade kõrgeimal tasemel ja oma panuse annab tarbimisse ka teise pensionisamba reform. SEB prognoosib 2021. aastaks 3,3protsendilist SKT kasvu, sest majanduselu hoogustub aasta teises pooles.