Reedel pärastlõunal toimunud Matsalu uue kaitse-eeskirja infopäeva jälgis veebis ligi 70 inimest, kes olid mures ja nördinud piirangute lõdvendamise pärast.
Matsalu rahvuspargi uut kaitse-eeskirja tutvustasid keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo spetsialist Kätlin Kurg ja juhtivspetsialist Nele Saluveer.
Matsalu uue kaitse-eeskirja eelnõu järgi muutub peaaegu 20 000 hektarit rangema kaitsega looduslikust sihtkaitsevööndist nõrgema kaitsega piiranguvööndiks. Peaaegu kogu Väinamere looduslik sihtkaitsevöönd muutub piiranguvööndiks.
Ekspertidele teeb meelehärmi, et uue eeskirja kavandis on kasutatud enam kui kümne aasta vanu uuringuid.
Täitsa asjalik lugu. Olin koosolekul ja olen ka täna rahulolematu eeskirja eelnõu sisuga, sest see võib halvendada Matsalu märgalal looduse kaitset.
Üks aspekt minu öeldust jäi mainimata ja kuivõrd tegu on siiski olulise asjaga, siis postitan selle siia. Nimelt tunnustasin Keskkonnaametit tavalisest põhjalikuma arutelu võimaldamise eest, mis annab lootust, et eelnõu menetluse käigus paremaks tehakse ja Matsalu kaitse jääb tagatuks ka tulevikus.
Eksperdid ja aktivistid ei ole üks ja sama.
Lugupeetud ajakirjanik. Katsuks ühiskonnas toimuvat hea ajakirjanduseetika põhimõtetest lähtuvalt kajastada ikka tõeselt, ausalt ja sõltumatult. Olin üks infopäeval osalenutest ja ma ei olnud sugugi mures ega nördinud uues kaitse-eeskirja kavandis planeeritavate muudatuste osas. 6-7 radikaalset “looduskaitsjat” kes “trollisid” oma küsimustega ja nõudmistega infopäeva ei esinda kindlasti kõiki infopäeval osalenuid. Minu arvates olid planeeritud kaitse-eeskirja muudatused täiesti mõistlikud ja ei halvenda kuidagi rahvuspargi kaitset. On selge, et praegune kaitse-eeskiri on kohalike elanike jaoks (eriti, kui sinu maja ja õu on praegu sihtkatsevööndis) kohati täiesti ebamõistlik, segane ja riigil puudub võimekus teha järelevalvet selle täitmise üle. Milleks siis selline eeskiri, mis oma… Loe rohkem »
sellist juttu ei tohi üldse ajada .. tekitad fanaatikutele terviserikkeid. isegi … eile võeti jägala jõel hydroelektrijaam muinsuskaitse alla ja rohelistel ei õnnestu 100 aastat vana ehitist ja ümbrust ära lõhuda. pealegi .. igasuguse hydrovõimsuse ehitamine tulevikus rääkimata lühkumisprotsessist on hulga suurem ökoloogiline jalajälg kui säilitamine … aga kus tohid õiget juttu rääkida. nagu samasoolisest ei tohi kõssata.
Kes meist ennast targaks ei arva, mõni isegi teadlaseks.
Margus-kas oli ikka nii, et “radikaalsed looduskaitsjad” väitlesid argumentideta?