Adam Cullen väikses linnas: Haapsalus on hea hingata

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 6

Adam Cullen. Foto: Urmas Lauri

Minnesotast pärit tõlkijat ja luuletajat Adam Cullenit seob Haapsaluga sellele pühendatud luulekogu „Väikses linnas” ja augustist peale ka päris oma kodu.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
12 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Mina
3 aastat tagasi

See mees võiks korda luua ja häbeneda Ameerikas,mitte tulema siia õpetama,kuidas me peame elama…

Vanekülam
3 aastat tagasi

Aga ainult hingata..

must
3 aastat tagasi

Eesti naised toovad siia igasuguseid.

elisa
3 aastat tagasi
Reply to  must

paljud eesti mehed on niiiii huvitavad … … …

See on
3 aastat tagasi

ei tekkinud tahtmist seda intervjuud lugeda, sest lugesin läbi tema kirja peaministrile. Ei saa aru, mis paneb teda arvama, et võib rääkida “kogu Eesti rahva” nimel. Jälle keegi, kes arvab, et kõiki huvitab kui temal on häbi. Häbenegu omaette.

elisa
3 aastat tagasi

Tere tulemast.
Oodatud on välismaalased, kes räägivad eesti keelt.

miks
3 aastat tagasi

te 45 a-l siia elama jäänud ja kodu loonud veteranist seltsimees ivan petrovits kosalapovist midagi ei kirjuta, tal samuti hea hingata panfilovkas

tsahna
3 aastat tagasi

unistus 2 milj. jeestlasest on täitumas

Jaan
3 aastat tagasi
Reply to  tsahna

Ja mis sul selle vastu on? Räägib sinuga ilusasti eesti keeles.

meil
3 aastat tagasi
Reply to  Jaan

pole midagi ka nende siia jäänud 300000 okupandi vastu, kellest üritame nüüd jeestlasi teha.

Agu
3 aastat tagasi
Reply to  meil

kes üritab? Kui tahavad, peavad ise üritama, aga enamus, väga suur enaum ei taha, sest wtf

Enriko
3 aastat tagasi
Reply to  Jaan

Juudid räägivad ka välis-Iisraelis elades asukohamaa keelt. Ega nad seepärast veel ’indiaanlasteks’ muutu. Piir uustulnuka põlisrahvasse sulandumise ja rahvuse hääbumise vahel (nagu juhtus liivlastega) on habras. Täna just kuulasin netist gaelikeelseid laule. Muinasjutuhõnguline keel ja muinasjutuline maa. Aga kui isegi Hiiumaal tunnistatakse sisserändaja omaks pärast mitmendat põlve, miks peaksid näiteks iirlased idaeurooplasi vaimustusega vastu võtma, isegi kui nood oskaks iiri keelt ja tunneksid end sealmaal mugavalt? Kui kogu maailma fännid Iirimaale koliks, kas see olekski enam Iirimaa? Sama võib küsida Eesti ja Haapsalu kohta. Aga eks palju sõltub konkreetsest tulijast. Mõni oskab ehk ‘muinasmaad’ ja ’indiaanlasi’ rohkemgi väärtustada kui üleilmastumise… Loe rohkem »