USA presidendivalimised: Trumpi kaotuse järel on kaos

Juhtivad vabariiklased asusid Trumpi kaitsma, kirjutas Mikko Paakkanen ajalehes Helsingin Sanomat. Senati vabariiklaste juht ja justiitsminister soovivad uurida vastuolulisi väiteid valimispettuste kohta. Nende väidete toetuseks pole veel veenvaid tõendeid esitatud.

Kaheks jagunenud vabariiklased

USAs on vabariiklaste silmapaistvad poliitikud asunud toetama ametisolevat presidenti Donald Trumpi, kes keeldub eelmise nädala presidendivalimiste tulemust aktsepteerimast. Vabariiklased on selles küsimuses kahte leeri jagunenud.

Laupäeval sai demokraat Joe Biden väidetavalt kokku rohkem kui 270 presidendiks vajalikku valijameest. Trump on aga valimisi süüdistanud pettuses ja keeldunud valimistulemust aktsepteerimast. Trump on valimispettustest rääkinud juba ammu enne valimisi, kuid pole valimispettuse kohta tõendeid esitatud.

Trumpi kampaaniaorganisatsioon on algatanud mitu kohtuasja, milles väidetakse, et valimistulemus oli vale. Eksperdid on hinnanud, et kohtuprotsessidel pole eriti häid õnnestumisvõimalusi. Reutersi teatel on kohtud Michigani ja Georgia osariikides juba kohtuasjad rahuldamata jätnud.

Esmaspäeval asus USA Kongressi mõjukaim vabariiklane, Senati vabariiklaste rühma juht Mitch McConnell toetama Trumpi nõudmisi “ebaselguste” uurimiseks, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Trumpi valimistulemuse kohtus vaidlustamise projekti on teiste seas toetanud ka Trumpi pojad Donald Trump juunior (42) ja Eric Trump (36), kes on AFP teatel käivitanud kampaania rahaliste vahendite hankimiseks valimisprotsesside jaoks.

Trumpi isiklik advokaat Rudy Giuliani on omalt poolt keskendunud Pennsylvania osariigi üliolulise valimistulemuse vaidlustamisele, ütleb AFP.

Siiski on ka vabariiklasi, kes tunnistavad valimistulemust. Näiteks vabariiklaste senaatorid Susan Collins ja Ben Sasse õnnitlesid esmaspäeval Bidenit, teatas Reuters. Samuti rõhutas Collins ladusa võimuvahetuse tähtsust, et uus administratsioon saaks tegutseda jaanuaris ametisse astumise päeval.

Samuti ei ole uudistekanal Fox News, keda peetakse konservatiiviks ja Trumpi toetajaks, leidnud Trumpi väidetele valimispettuste kohta toetust. Fox News katkestas esmaspäeval Valge Maja pressiesindaja Kayleigh McEnany pressikonverentsi ülekande pärast seda, kui ta väitis, et valimistulemus on võltsitud ja ebaseaduslik, kirjutas The Washington Post.

Tundub, et Trumpil endal pole kavatsust oma seisukohta muuta, nagu oleks ta presidendiametist ilma jäetud. Ööl vastu teisipäeva postitas Trump Twitterisse rea avaldusi, milles ta ütles, et on valimised võitnud. Trump viitas oma säutsudes muu hulgas ka sellele, et ravimifirma Pfizer on olnud seotud USA presidendivalimistega manipuleerimisega.

Pfizer ja selle koostööd teinud Saksa ravimifirma Biontech teatasid esmaspäeval oma viimaste vaktsiiniuuringute paljulubavatest tulemustest. Trumpi sõnul teatati tulemustest teadlikult alles pärast valimisi, sest “Pfizeril ja teistel ”polnud “julgust” enne valimisi aru anda.

Bidenit ei lasta tegutseda

Trumpi administratsioon takistab Bidenil saamast riigipeade saadetud sõnumeid, kirjutas Sara Vainio ajalehes Helsingin Sanomat.

Rühm riigipäid on saatnud sõnumeid USA presidendivalimised võitnud Joe Bidenile, kuid Biden ei pääse neile ligi, teatasid CNN ja The Washington Post.

Välisministeerium toetab tavaliselt valimistest alates presidendivalimistel võitnud kandidaadi suhtlemist. Seekord otsustas ametis oleva presidendi Donald Trumpi administratsioon keelata Bidenile juurdepääsu välisministeeriumile ja selle teenistustele, kuna Trump ei tunnista Bideni valimisvõitu, vahendas CNN.

Bideni kampaaniameeskond on olukorrast mööda hiilinud, võttes ühendust välisjuhtidega ise. Biden on juba telefonitsi rääkinud Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Kanada peaministri ustin Trudeau’ga.

Trumpi administratsiooni käitumine on eriti piinlik, kuna Biden on endise asepresidendina saanud kuni oma valimisvõiduni igal ajal kasutada välisministeeriumi teenuseid. Teenused blokeeriti alles pärast seda, kui ta võitis valimised.

Kui teabe takistamine jätkub Bideni ametisseastumiseni, võib uus president alustada oma tööd ilma nõuetekohase ettevalmistuseta.

---

Analüüs: miks populistid vaikivad?

Trumpi kaotus viis juba ühe ministri tagasiastumiseni, kuid paljud populistlikud liidrid on vaikinud, kirjutavad kirjutavad Vesa Sirén ja Jenna Virtanen oma poliitikaanalüüsis.

President Donald Trumpi lüüasaamine on paljude Euroopa populistlike liitlaste elu rahutuks teinud. USA presidendivalimiste tulemus põhjustas esimese ministri tagasiastumise Eestis. Parempopulistliku EKRE siseminister Mart Helme pidi pärast seda, kui ta Joe Bidenit „korrumpeerunuks” sõimas ja vihjas, et valimistulemus on võltsitud, ametist lahkuma.

Paljud häälekad populistlikud liidrid on aga erakordselt vaikinud või jaganud Trumpi väiteid valimispettuste kohta. Üheks vaikijaks on olnud Prantsuse rahvusliku alliansi juht Marine Le Pen, kes oli eelmistel valimistel üks Trumpi kiiremaid õnnitlejaid.

Üks häbeneja on Itaalia Lega juht on Matteo Salvini. Endine siseminister Salvini on olnud üks Trumpi silmapaistvamaid toetajaid Euroopas, kandes muu hulgas ka Trumpi kampaania näomaski. Pärast valimisi ütles Salvini, et toetab “õigel teel olevat Trumpi”.

Suurem osa Euroopa juhtidest valisid kiiresti oma poole. Trumpile lähedane Suurbritannia peaminister Boris Johnson õnnitles Joe Bidenit, kellega EL-ist lahkunud Suurbritannia jõuab nagunii tihedatesse kaubandusläbirääkimistesse. Ungari peaminister Viktor Orbán kirjutas lõpuks õnnitluskirja ka Bidenile.

Erandiks selles seltskonnas on Sloveenia populistlik peaminister Janez Janša, kes on keeldunud oma enneaegset võidusõnumit Trumpile tagasi võtmast.

Sel aastal on aga Trumpi-suguste juhtide kõige tormilisemad otsesed valed tsenseeritud või on nende nähtavust piiratud sotsiaalmeedias ja seda on tehtud isegi otse-TV saadetes.

“Mõnikord väideti, et meedias pole enam vaja tugevat väravavahti. Nüüd on väravavalvurite roll märkimisväärselt kasvanud,” rääkis ütles doktor Johanna Vuorelma Tampere ülikoolist.

Sotsiaalmeedia on Vuorelma sõnul pigem emotsioonide kui teabe edastamine. “Emotsioon süvendab polarisatsiooni. Kui sotsiaalmeediaettevõtted leiavad sellele lahenduse, oleks muudatus märkimisväärne,” lausus Vuorelma. “Märkimisväärset osa valijatest ühendab vastuseis sisserände- ja pagulaspoliitikale, regionaalpoliitilised probleemid, vastuseis ülemaailmsele majandussüsteemile, kliimapoliitika skeptitsism ja EL-vastane meeleolu Euroopas. Kui võimuparteides pole nende küsimuste jaoks poliitilist esindatust, jäävad populistlikud parteid oma etteheidete juurde.”

See aitab populiste olukorras, kus Trump pole nende jaoks enam julgustav jõud. Iseasi, kas üle-euroopaline populistlik blokk on alles tekkimas, kui näiteks Vladimir Putini Venemaasse eri riikides populiste toetab, arutles Vuorelma.

Tõenäoliselt muutub populismi stiil. “Trump esindas jultunud, ennekuulmatut keelt ja see ei pruugi Trumpi järel enam nii ahvatlev tunduda,” mõtiskles Vuorelma. “Stiililiselt läheme salongisõbralikumas suunas: laiema avalikkusega suheldes räägime koodikeeles ridade vahel vastavalt normidele ja oma publikule.”

Vuorelma sõnul oli selle eeskujulikuks näiteks põhisoomlaste parteijuhi Jussi Halla-Aho õnnitlused, kui Sanna Marin sai Soome peaministriks. “Laiem üldsus oskas seda õigesti lugeda, kuid popkorni-naeratus muutis sõnumi irooniliseks, vastupidiseks sellele, millest see rääkis põhitoetajatele,” selgitas Vuorelma.

Esialgsetel andmetel kogus Joe Biden enam kui 4,5 miljonit häält rohkem kui Trump. Vuorelma sõnul on huvitav näha, kas tema sõnad ühtsusest muutuvad ka tegudeks.

„Kui võimulolijad kasutavad ühtsuskõnet ainult oma toetajate huvide esindamiseks, jääb vajadus kanaldada muid huve näiteks populistide kaudu. See oli Barack Obama ajastu probleem: ta rääkis kenasti lootusest ja kogukonnast, kuid oli palju inimesi, kes ei tundnud, et asjad edenevad,” arutles Vuorelma.