Juhtkiri: elanikest ei tohi üle sõita

Kasaril suvel puhkenud teetüli on jõudnud kohtusse. Ühest küljest võib see tunduda kurioosumina – vald teeb lõpuks ometi korda Kasari silla alt ujumiskohta viiva tee. Mis saab kordategemises olla halba?

Teisest küljest ei ole asjad kaugeltki nii lihtsad, nagu tundub Lääneranna abivallavanemale Martin Teele, kes ütles vallale kaela sadanud kohtuasja kommenteerides, et probleemi ei ole – ühele kodanikule lihtsalt ei meeldi, et vallavalitsus ujumiskohta teed ehitab.

Nii öeldes näikse Tee vallaametnikuna olevat unustanud, et see „üks kodanik” pole lihtsalt keegi, vaid on elanik selles vallas, mille elu Tee koos teiste ametnikega korraldab ja peab seisma selle eest, et Lääneranna vallas oleks hea elada. See „üks kodanik” ostis valla käest kunagise Kasari õpetajate maja, mis seisis ja lagunes otstarbeta. See „üks kodanik” ostis selle, sest talle meeldis eraldatud ja üksildane paik, talle meeldis toomingate ja õunapuudega palistatud metsatee. Et seal ühtegi teist maja ei ole ja ujumiskohta kasutavad vaid ümbruskonna elanikud, siis ei osanud ostja arvata, et vald saab ühel heal päeval ujumiskoha kordategemiseks Leaderilt patsaka raha, aga ainult sel tingimusel, et ehitab korraliku tee.

Paraku ei lange majaomaniku ja valla arusaamine korralikust teest kokku. Tee sai sirgem ja siledam, aga puid enam pole, pole ka õunapuud, mis kasvas otse maja õue all, sest see jäi tee-ehitusele ette. Tee-ehitusele jäi ette ka majaomanik ise, kellega vallajuhid ei vaevunud õieti rääkimagi, sest tõepoolest – mis seal rääkida?! Tee kordategemises ei ole ju midagi halba.

Nüüd on kohus siiski leidnud, et midagi on – puhta emotsiooni pealt ei oleks asja arutada võetud. Miljööväärtuslikku teed tagasi ei saa, aga ehk saavad Lääneranna tee-ehitajad õppetunni – oma valla elanikest ei tohi üle sõita.