Septembrikuu soojal õhtul kogunesid Tallinnasse vestlusõhtule rääkima rinnavähi avaldumisest, selle varajasest ennetamisest ja efektiivsest ravist Ida-Tallinna keskhaigla rinnakabineti naistearst Gabor Szirko, Haigekassa esmatasandi ravi peaspetsialisti Made Bambus ning Läänemaa Vähiühingu juht Tiia Treimann-Differt. Tiia pääses tänu oma kiirele tegutsemisele hullemast, tema elu päästis õigel ajal tehtud mammograafia. Vestlust neil teemadel juhtis Kai Vare Eesti rahvusringhäälingust.
Rinnavähk on Eesti naiste seas kõige levinum vähivorm ning kahjuks saab oma elu jooksul vähidiagnoosi iga neljas Eesti naine.
Läänemaa Vähiühingu juht Tiia Treimann-Differt sai oma diagnoosist teada tavapärase sõeluuringu käigus. „Seal pildil oli kohe näha niisugune pisikene tähekene rinnas,” kirjeldas Treimann-Differt oma esimesi mälestusi haigusest teada saamisel. „Minu käest küsiti veel, et kas minu haigus võib olla pärilik. Ma teadsin, et ei ole,” lisas Treimann-Differt. Ta suunati edasi ultrahelisse, kus selgus, et tegemist on rinnavähiga. Treimann-Differtil läks väga hästi, sest vähk oli esimeses staadiumis ja ravi piirdus kiiritusega. Rinnas tehti vaid sektorlõige, mis tähendab, et eemaldati vaid see koht, kus vähk pesitses. Lümfid jäid Treimann-Differti kiire tegutsemise järel haigusest puutumata.
Miks sõeluuringule jõuab nii vähe naisi
Vestlust juhtinud Kai Vare uuris haigekassa esmatasandi ravi peaspetsialisti Made Bambuse käest, miks käib Eestis sõeluuringul vaid 50% kutsututest, kusjuures Soomes on sama näitaja 90%. Bambus tõi välja, et neid põhjusi võib olla väga mitmeid. Üsna hiljuti on Eestis läbi viidud kaks päris põhjalikku uuringut. Üks neist Tallinna tervishoiu kõrgkooli ja haigekassa koostöös, milles uuriti põhjusi, miks naised rinnavähi sõeluuringule sageli ei jõua.
„Uuringust selgus kolm peamist põhjust: harjumuslikud, praktilised ja emotsionaalsed põhjused,” tõi Bambus välja. Sellesama uuringu järgi pöörduvad inimesed arsti juurde siis, kui neil on midagi viga. „Oli ka muidugi sellist suhtumist, et ei ole vaja lasta ennast ilmaasjata arstil torkida, kui midagi viga pole. Samuti selgus uuringust ka, et inimesel on teadmine, et ta alles käis sõeluuringul või tervisekontrollis ja pole nii tihti vaja käia,” selgitas Bambus levinumaid põhjuseid, miks naised arstile ei jõua.
Ta lisas, et madala teadlikkuse alla mitte käimist liigitada ei saa. „Inimesed üldiselt teavad rinnavähist. Näiteks 90% vastanutest ütlevad, et nad teavad mõnevõrra või üsna põhjalikult, mis haigus see on, millised tagajärjed võivad rinnavähil olla ja kuidas seda avastada,” tõi Bambus välja.
Naiste teadlikkusest oma rindu kontrollides
Vestlust juhtinud Kai Vare uuris Gabor Szirkolt, kui teadlikud on naised ise oma rindu kontrollides ning millised on soovitused naistele kodustes tingimustes oma rindu kontrollida.
Szirko selgitab, et sõeluuringu vanuserühma vahemik on väga täpselt välja arvutatud ning mingi hetk on arsti juures kontrollis käimine ilma kaebusteta mõistlik, aga mitte alati. „Neid seisundeid, mida saab sõeluda, on suhteliselt vähe ja rinnavähk on üks nendest ning sellel uuringul käimine on tark viis tarbida meditsiiniteenust,” selgitas Szirko.
Rinnavähk on ainus tõsine rinnahaigus ning arst soovitab noortel naistel, enne kui sõeluuringu vanus kätte jõuab, oma rindu kombelda iga kuu pärast menstruatsiooni, kui rinnad on pehmed ja neis ei ole sõlmekesi. Vähimagi kahtluse või tüki avastamise korral rinnas soovitab Szirko aga ilmtingimata arstile pöörduda.
Ise kombeldes leiab naine üles umbes sentimeetrise kasvaja. Sõeluuringu mammogramm leiab üles aga juba mõne millimeetrise moodustise. Kui aga alla viiekümnestel naistel ei näita mammogramm läbi tiheda rinnanäärme pilti väga selgelt ja selle kasutegur võib olla väike, siis vanematel naistel on rinnanääre juba ehituselt hõredam ning ka mammogramm paremini nähtav. Seepärast ka see kutsutute vanusevahemik 50–69aastased naised.
„Ühesentimeetrise läbimõõduga moodustis rinnas ei tähenda veel midagi hullu, eriti mis puudutab seda, mida haigestunud rinnaga tehakse,” selgitab Szirko.
Ta lisas, et palju sõltub kirurgi osavusest ning kuni neljasentimeetrise moodustise saab eemaldada nii, et isegi rinna kontuur ei muutu. See on naisele väga oluline. „Rinnavähki ennetada ei anna, aga annab seda varakult avastada ning mida tillukesem see kasvaja on, seda vähem see inimese kehakuju ja siis ka hiljem emotsionaalset tervist mõjutab,” võttis Szirko kokku.
Mammograafia uuring on valutu
Kai Vare, kes on ise mammograafia uuringul käinud, kirjeldab seda kui valutut, ent ehk pisut ebameeldivat protseduuri, mille ajal tuleb ennast võõra, tihti meesarsti ees lahti riietada. „Rind pannakse esmalt ühte- siis teistpidi aparaadi plaatide vahele ning see võtab kokku aega umbes paar minutit,” kirjeldab Vare protseduuri. „Oma keha ei maksa häbeneda,” selgitas Vare ning lisas, et võttis ennast arsti jaoks kui töövahendit.
„Kindlasti on arstile ennast lasknud näidata tuhandeid teisi naisi, kellel on palju ilusamad rinnad ja ka palju koledamad rinnad,” lohutas Vare. „Siis, juba protseduurist järgmises toas, tegi arst mulle professionaalselt selgeks, kas mul on midagi karta selle pildi järgi, mis sellel päeval on tehtud või ei,” kirjeldas Vare.
Treimann-Differti jaoks kestis protseduur alates kasvaja avastamisest kuni lõikuseni aga kolm nädalat. „Käisin mammograafias, juba nädal pärast seda helistati mulle ning seejärel läksin onkoloogi vastuvõtule ning siis juba edasi lõikusele,” ütles Differt ning märkis, et kõik käis väga professionaalselt ja kiiresti. Arstid ja kogu haiglapersonal oli ravi ajal väga toetav.
Mammograafiauuringud maakondades
Made Bambus selgitas vestlusõhtul veel, et paralleelselt sõeluuringutele kutsumisega sõidab mööda Eestit ringi ka mammograafiabuss. „See on muutunud juba traditsiooniliseks tegevuseks ja me märkame haigekassa poolelt seda teenust osutades, et bussides on sageli palju vilkam tegevus kui võib-olla haiglas,” tõi Bambus välja. Põhjuseks on see, et kohalikud perearstid ning günekoloogid on bussi tulekust ette teadlikud ja arst on seega ka patsiendid ette valmistanud.
„Bussid on maakondades kohapeal paar-kolm päeva ning neid külastatakse väga agaralt,” tõi Bambus välja ning lisas, et üle kogu Eesti oli eelmise aasta osalusprotsent 58. Kõrgema osalusprotsendiga on näiteks Saaremaa, Hiiumaa, aga ka Järvamaa. Väikseima osalusprotsendiga on aga Harjumaa ja Ida-Virumaa. Sõeluuringu tulemuste adekvaatseks hindamiseks on osaluse alamlävend aga 70%. „Sinna on meil veel tükk maad minna,” lisas Bambus.
Mammograafia uuringu hind
Made Bambus toob välja, et oma tervise eest hoolitsemist ning mammograafiauuringut rahasse ümber hinnata pole õige. Ravikindlustus on igas riigis just nii jõukas või rikkalik, kui jõukas on see riik. „Kui me räägime rinnavähist, siis Eesti pakub kõige tänapäevasemat rinnavähi ravi üldse,” toonitas Bambus ning lisas, et näiteks mammograafiauuring ühele rinnale maksab pisut rohkem kui 20 eurot. Lisaks toonitas Bambus, et mammograafiapilti peavad hindama kaks radioloogi, mis tagab ravi kvaliteedi ja me tahame olla kindlad, et diagnoosi ei tule sisse inimlikku viga.
Ida-Tallinna keskhaigla rinnakabineti arst Gabor Szirko aga toonitab, et kõikidele kutsutud naistele on rinnavähiuuring ju meie kõikide poolt kinni makstud ja lasta see raha, mis on igaühe peale juba kulutatud, raisku minna on väga nihilistlik. „Eriti veel siis, kui näed, et oled kutsutute hulgas ja ka kiri meeldetuletusega saadetakse lisaks,” lisas Szirko.
Varakult avastatud rinnavähk on ravitav
„Me ei ütle naistele haigust avastades kunagi, kui palju tal on elada jäänud, nagu on väga levinud näiteks mujal maailmas teleseriaalides,” kummutab Szirko ühe levinud müüdi.
„Esiteks on seda raske öelda ja igal inimesel areneb kasvaja erinevalt. Me keskendume pigem ravile,” lisas Szirko. Ta toob vestluses välja, et kõik uuringud näitavad, et alla kahe sentimeetri suurusest kasvajast, kui selle juures ka kaenlaalused lümfisõlmed on terved, on võimalik täielikult terveneda.
Sõeluuringus on vajalik käia iga kahe aasta tagant, et arstidel oleks võimalik pilte võrrelda ning paremaid järeldusi teha. „Lisaks soovitaksin teha umbes 40aastaselt baasmammogramm selleks, et kui sõeluuringu vanus on käes, oleks arstil olemas võrdlusmaterjal ning parem ettekujutus sinu tervisest ja võimalikest muutustest,” annab Szirko naistele juhise.
Regulaarsus ja arukus meditsiiniteenuste tarbimisel
Sõeluuringul osalemisel on oluline regulaarsus ehk külastada arsti just ettenähtud intervalli tagant, kahe aasta järel. „Sõeluuringu üks edu ongi see, et me saame kätte väikesed haigusjuhud,” tõi Bambus välja. „Hea nipp, mis naised meeles võiksid pidada, on see, et kui sa oled sündinud paarisarvuga sünniaastal näiteks 1964, 1966, 1968, siis sinu uuringu aasta on ka paarisarv ehk 2020,” lõpetas Bambus.
Szirko aga kutsus üles inimesi tervishoiuteenuseid arukalt tarbima. „Inimesed võiks läbi mõelda ja teha endale nn tervishoiuplaani, mille järgi meditsiiniteenuseid tarbida, võttes seejuures arvesse levinumad haigused Eestis ja ka oma terviseriskid,” lõpetas Szirko.
