11.1 C
Haapsalu
Reede, 29. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Tiia treimann-differt

Silt: tiia treimann-differt

Gabor Szirko: mida varem rinnavähk avastatakse, seda kergem on ravi

[caption id="attachment_418021" align="alignnone" width="1920"] Mammoloog Gabor Szirko loodab, et eelmine aasta, mil rinnavähi sõeluuringus osales varasemast rohkem naisi, pole erand, vaid naised hakkavadki oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu raamatukogu terviseõhtul kõnelemas käinud Ida-Tallinna keskhaigla rinnakeskuse mammoloog Gabor Szirko sõnul võib riikides, kus tehakse sõeluuringut, olla vähidiagnooside arv küll suurem, vähisurmade arv aga väheneb. Rinnavähk oli doktor Szirko sõnul üks esimesi haigusi, mida sõeluuringutega otsima hakati. „Veel üle-eelmisel sajandil oli rinnavähk peidus olev haigus – naiste mure, mis meeste maailma ei mahtunud,“ ütles mammoloog. Tähelepanu hakati rinnavähile pöörama alles pärast teist maailmasõda. „1960ndatel avalikustas Ameerika esileedi Betty Ford esimesena, et tal on see haigus, ja tervenedes asus tegema kampaaniat, et rinnavähi uurimiseks raha koguda,” rääkis Szirko. Kuni rinnaröntgeni laialdasema kasutamiseni 1970. aastatel avastati ja hakati rinnavähki ravima siis, kui oli see juba liiga kaugele arenenud. „Siis olid operatsioonid ka väga suured, sest arvati, et mida suurem tükk ära võetakse, seda kindlam, et haigus tagasi ei tule,“ rääkis mammoloog. 1970ndatel tuli aga mõistmine, et rinnavähi ravi efektiivsus sõltub selle avastamise ajast. „Mammograafia võimaldab rinnahaiguse varakult üles leida ja sel juhul on võimalik edukalt terveneda,“ ütles arst.

Trahviraha läheb mittetulundusühingutele

[caption id="attachment_326501" align="alignnone" width="1600"] Läänemaa vähiühing tahab osa nende arvele laekunud 1000 eurost kasutada liikmetele suviste ürituste korradamiseks. Foto: Läänemaa vähiühing[/caption] Lääne ringkonnaprokuratuur pikendas mullu detsembris lõppema pidanud projekti, millega süüdlasel on võimalik oma tegu heastada sihtotstarbelise annetusega ühiskonna hüvanguks. Läinud aastal katsetas Lääne ringkonnaprokuratuur esimesena Eestis võimalust, et oportuniteediga lõpetatud kriminaalasjade puhul ei maksnud süüdlane trahvi riigieelarvesse, vaid suunas selle hoopis mõnele mittetulundusühingule. Katseaeg osutus edukaks ja ringkonnaprokuratuur otsustas seda pikendada. Kui detsembri alguses oli sel viisil tehtud MTÜdele ligi 80 makset, siis nüüd on Lääne ringkonna juhtivprokuröri Kristine Tamme andmetel kuues Lääne ringkonda kuuluvas maakonnas tehtud sihtotstarbelisi makseid 123 korral, Läänemaal kümmekond.