Rahvusvahelise muusikapäeva puhul esinesid neljapäeval Haapsalu kultuurikeskuses sel aastal oma 70. juubelit tähistanud helilooja Olav Ehala ja paljude maailma teatrite lavadel suurepäraseid rolle teinud lauljatar Hanna-Liina Võsa.
Tänavune aasta on rikas mägiliste kodumaiste heliloojate juubelite poolest. Nii toimuvad täna üle kogu Eesti kokku pea sada tasuta kontserti, mis on keskendunud Arvo Pärdi 85., Olav Ehala 70. ja Urmas Sisaski 60. sünnipäevale ning Eino Tambergi ja Veljo Tormise 90. ja Lepo Sumera 70. sünniaastapäevale.
Haapsalul oli õnn saada osa just Olav Ehala loomingust, kes on Eesti üks armastatumaid laululoojaid.
Ehala märkis, et varasematel aastatel on Eestis muusikapäeva tähistatud veidi tagasihoidlikumalt. „Kuid inimest survel jõudis asi lõpuks nii kaugele, et rahvusringhääling teeb otseülekande muusikapäeva galakontserdist, kus antakse üle ka muusikanõukogu ja kultuurkapitali aastapreemia,“ ütles Ehala.
„Täna kõlab muusika väga paljudes Eestimaa paikades. Mulle langes osaks au tulla koos Hanna-Liina Võsaga tulla Haapsalu esitama teile oma laule.“
Enamus tema kirjutatud lauludest on loodud filmide ja teatrilavastuste jaoks.
Ehala alustas kontserti lauluga filmist „Don Juan Tallinnas“, millele ta kirjutas muusika olles vaid 20 aastane. Kontserdil kõlanud „Vaid see on armastus“ on saavutanud kultusliku staatuse ja on kõlanud ka laulupeol.
Nii rääkis Ehala iga laulu eel mõne loo selle sünnist või taustast. Korduvalt viis ta juttu luuletaja Leelo Tungale, kuna suur osa Ehala lauludest on sündinud just tema tekstidele.
Kui Ehala laule esitavad peamiselt ikka teised lauljad ja Kiigelaulukuuik on ära laulnud pea kõik tema tuntumad laulud, on üks laul, mida Ehala laulab alati ise, kuid nagu selgus, et esiotsa mitte vabatahtlikult. Jutt käib „Vana mehe laulust“, mille Ehala kirjutas Juhan Viidingu tekstile muusikali “Buratino” jaoks.
„Kui me Kiigelaulukuuikuga plaati salvestasime, siis nad ütlesid mulle, et selle laulu pead sa küll ise ära laulma. Ma ei saanud nendega vaielda – neid oli kuus,“ muheles Ehlala.
Helilooja lisas, et kui varem oli tal enda sobivuse koha pealt mõned küsimärgid, siis enam mitte. „Vanus on juba sobiv,“ märkis ta.
Kui jõuti otsaga populaarsete “Nukitsemehe” filmi laulude juurde, tunnistas mängleva kergusega Ehala meloodiaid esitav Võsa, et „Päikeseratas“ pole Ehala lauludest kindlasti see kõige lihtsam, eriti hommikuti.
„Meil on aegajalt koolides kontserte, mis algavad hommikul kell 8. Kui Olku mind kiusata tahab, siis ta teatab, et seda kontserti alustame just „Päikeserattaga“,“ rääkis Võsa muiates.
Tänasel muusikapäeval tuli tal seda esimest korda just hommikul kell 8.30.
Kõlasid teisedki tuttavad laulud „Nukitsamehest“, teistest filmidest ja ka muusikalavastusest „Kaotajad“.
Konsterdi lõpuks ei tulnud seekord mitte traditsiooniline lisalugu, vaid 1994. aastast pärinev Heiki Ernitsa animafilm „Jaagup ja surm“, mille heliriba erineb Ehala tavapärasest helikeelest, kuid sellegipoolest on tema ainulaadsed harmooniad sealgi äratuntavad.
Rahvusvaheline muusikapäeva kutsus 1975. aastal ellu maailmakuulus viiuldaja Yehudi Menuhin. Päeva tähistatakse ülemaailmselt 1. oktoobril.
Eesti Muusikanõukogu korraldab sel puhul 2013. aastast tasuta kontsertide programmi, mille raames kõlab ühel päeval elav muusika üle terve Eesti. Kontsertidel saab vahetuid muusikaelamusi ja tutvustatakse muusikuid.
Kontserdiprogramm kutsub märkama muusika rolli ja olulisust meie igapäevaelus. Muusika kõlab sel päeval kontserdisaalides Narvast Kuressaareni. Päevased sündmused kulmineeruvad õhtuse muusikapreemiate tseremooniaga, kus Kultuurkapital ja Muusikanõukogu tunnustavad muusikuid ning annavad üle preemiaid.
Fotod: Lemmi Kann
Tänu teile! Olge hoitud!