1

Eesti on valmis alustama Estonia vraki uurimist allveerobotiga

Avatar

BNS

Estonia. Foto: Peeter Langovits

Eestil on võimekus alustada Estonia vraki uurimist sonari ja allveerobotiga, tuukritööde läbiviimiseks tuleb aga korraldada rahvusvaheline hange.

Siseminister Mart Helme ütles neljapäeval ajakirjanikele, et valitsus on vaadanud palju kõmu tekitanud filmi parvlaevast Estonia. „Riigisekretär esitas valitsusele väga kiiresti sündinud teekaardi, mida ja kuidas võiks valitsus ette võtta,” ütles siseminister ja lisas, et „see ei ole nii lihtne, et laseme sõrmega nipsu.”

Helme nentis, et valitsusel lasub väga suur surve teha kõik õigesti ning viia uurimistoimingud läbi nii, et hajuksid igasugused kahtlused ja spekulatsioonid.

Helme sõnul otsustas valitsus, et kõik uurimistoimingud peavad olema võimalikult avatud ja avalikkuse poolt kontrollitud. See tähendab ka ajakirjanduse maksimaalset kaasamist. Kuna Helme sõnul tähendab uus uurimine vanade haavade lahtkiskumist, tuleb kaasata hukkunute omaste esindusorganisatsioonid ja omaksed. Kolmandaks tuleb lahendada uurimise tehnilised küsimused.

Helme sõnul tuleb mingist hetkest leida hankega rahvusvahelised kaastöötajad ehk firmad, kelle kogemust seesusguste vrakkide uurimisel oluliselt suuremad kui Eesti riigil.

Politsei- ja piirivalveameti  mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla sõnas, et Eestil ei ole tuukrivõimekust nii sügavale sukeldumiseks. Samas saab Eesti alustada teatud tegevustega vraki uurimisel ning olla abiks ja toeks ekspertidele.

Eesti saab alustada merepõhja skanneerimist sonariga, kasutades selleks allveerobotit. Eesti allveerobotit on seni kasutatud pigem siseveekogudes, kuid selle suekdumisvõimekus on kuni 300 meetrit. See võimaldab uppumiskohal läbi viia esmased tööd, filmida ja teha fotosid.

Piirivalvelaevalt Admiral Kurvits on ka varem tehtud sukeldumisoperatsioone, samuti on laeval võimalik vajadusel ööbida. „Sonar ja allveerobot annab üldise ülevaate ning detailsuse astet saab tõsta vaid siis, kui kaasame ka tuukrid,” ütles Kohtla.

Helme sõnul on soov oma silmaga näha, et auk laevas ikka eksisteerib. „Ma küll ei kahtle, et see auk seal on, kuid Eestil kui Estonia lipuriigil on kohustus see üle konrollida ja üle mõõta,” ütles Helme.

Ta lisas, et Eestil on tuukrivõimekus olemas, kuid nad ei suuda minna sügavamale kui 60 meetrit. „Paremat varustust meil pole ja üldjuhul pole selleks ka vajadust, kuid antud juhul on Estonia sügavamal,” ütles Helme.

Tuukritööde läbiviimine oleks Helme sõnul koht, kus peaks rääkima hanke korraldamisest, kuid see oleks sündmustest ette ruttamine. „Kolmas teema oleks maksumus, igal asjal on hinnalipik küljes. Kõige lihtsamad sonaritööd oleksid alates viiest miljonis. Kui tuukritööd juurde paneksime, räägime juba 20 miljonist,” ütles Helme.

Kui teoreetiliselt laeva üles tõstmises rääkida, siis hakkavad Helme sõnul hinnad 100 miljonist. „Seda võimekust Estonia taoline laev üles tõsta Eesti riigil iseseisvalt pole. Selleks oleks vaja leida partner. Kuid hetkel pole see päevakorras,” ütles Helme.

Ta lisas, et tööde tegemisel tuleb arvestada ilmaga merel ning teada on, et praegu on ilmad sügiseselt tuulised. „Järgmise nädala alguses võime rääkida sellest, millal teoreetiliselt võiksid tööd alata,” ütles Helme, rõhutades, et kõike tuleb teha koostöös Rootsi ja Soomega. „Kõike tuleb teha nii, et meil ei tekiks naabritga probleeme.”

Kohtla lisas, et kohe, kui ilmastik võimaldab, on politsei- ja piirivalveamet valmis sonariga töid alustama.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
mats
mats

Teeme ära.

wpDiscuz