3

Läti peapiiskop: riigi parandamiseks tuleb alustada iseendast

Lääne Elu

info@le.ee

Läti peapiiskop Jānis Vanags. Foto: Arvo Tarmula
Läti peapiiskop Jānis Vanags. Foto: Arvo Tarmula

Täna pidas Haapsalu toomkirikus jutluse Läti peapiiskop Jānis Vanags, kes on Läti kirikujuht olnud 30 aastat.

Lätikeelne jutlus on osa Balti piiskoppide kogust, mis seekord toimub Haapsalus. Kokku seitse evangeelse luterliku kiriku piiskoppi Lätist, Leedust ja Eestist saabub Haapsallu pühapäeval. Kirikujuhid jäävad Läänemaale kolmapäevani.

Lääne Elu avaldab Jānis Vanagsi jutluse täismahus.

Kadunud Drahm – Tähendamissõna kadunud rahast

Lk 15:8-10 Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab? Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin!”Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.”

Üks järeldus sellest tähendamissõnast on – sul on midagi, mille võid kaotada! Lihtsalt kuulake, kuidas see kõlab – Drahm! See näib olevat midagi salapärast, mis inimesel võib olla, kuid võib ka kaduda. Seda võib õnnestuda leida, kuid võib ka mitte leida.
Sellele naisele on hea, et ta tunneb oma vara. Taskut kobades tunneb ta, et midagi on valesti. Drahmi enam ei ole! See tuleb kiiresti leida. Kui paljud inimesed elavad isegi aimamata, et nad peaksid midagi otsima. Ja mida kauem aega kaotusest möödub, seda väiksemaks jääb tõenäosus leida.

1965. aasta läti piiblitõlkes öeldakse, et Issand Jeesus räägib tähendamissõna kaotatud krossist. Jah, drahm on hõbemünt, mida kasutati Jeesuse ajal. Kuid Jeesus jutustab seda tähendamissõna meile meie päevil. Mis on minu drahm, mis tuleb üles leida? Mis on sinu?
Kui esitame selle küsimuse kirikus, siis näib olevat üksainus vastus. Mida pean ma leidma? Mõistagi, taevariigi ja igavese elu! Frantsiskaani munk ja vaimsuseõpetaja Richard Rohr juhtis aga kord tabavalt tähelepanu sellele, et liiga sageli muudame me kristliku usu omamoodi väljumisstrateegiaks. See kristlus näib olevat kasulik ainult õnnistatud lahkumiseks sellest maailmast. Kuid enne seda peame terve elu elama! Mis on meie drahm mitte surmaks, vaid eluks? Mitte ainult kirikus, vaid ka seal, kus veedame suurema osa ajast – kodus, perekonnas, tööl, sõprade ja tuttavate ringis, oma linnas, riigis, rahva hulgas.

Selles tähendamissõnas on jutt kaotamisest ja leidmisest. Seesama Richard Rohr kirjutab, et praktilises religioossuses ei ole midagi tähtsamat kui avastada see mina, mis tuleb kaotada, ja see mina, mis tuleb leida. Mis oleks see hõbekross, mis tuleb kaotada? Väärtus, millest lahti saada? Küllap igaüks võiks nimetada mõndagi asja, mõeldes nii ühiskonnale, kui ka eriti iseendale. Valides ühe näite – võib-olla ainult assotsiatiivselt või poeetiliselt – tuli mulle meelde ütlus, et rääkimine on hõbe, vaikimine – kuld.

Võib-olla hõbe, mis leida tuleb, on rääkida tõtt? Kuid sageli on tõe rääkimine suur ja kõrge asi, mida me tahteski ei suuda. Siis võib-olla alustada hõbedast, mis tuleb kaotada? Näiteks lõpetada rääkimine asjadest, millest sa tead, et see on vale? See pole täpselt sama, mis tõe rääkimine. Sest tihtipeale – mida me küll teame tõest? Kuid igaüks saab lõpetada rääkimise asjadest, mida ta teab olevat vale.

Võib ju vaielda, kas valetamist saab võrrelda hõbedaga, millel on mingi väärtus? Ometi leiavad inimesed valetades käepärase väärtuse, kasutusväärtuse. See võimaldab vältida koheseid ebameeldivusi. See laseb lähieesmärgina midagi saavutada, midagi omandada. Ja kõige parem oleks, kui see veel puhtalt läbi läheb.

Kuid on üks tõde, mida saame kogemuste varal teada. Mitte keegi ei pääse kunagi puhtalt läbi. Me ei saa lõputult keerutada ja kõigutada olemuse struktuuri. See kipub õgvenema ja annab tagasilöögi. Kui mitte muul moel, siis nõrgaks muutes. On asju, mis tugevdavad sinu terviklikkust, ja on asju, mis panevad selle murenema. Vale õõnestab seestpoolt. Seda saab tunda koguni füüsiliselt ja selle eest makstakse oma füüsilise ja vaimse tervisega.

Inimene, kes on viinud end elus sellisesse seisundisse, mida ta suudab säilitada vaid valetades, seisab pimedas, ohtlikus kohas, sest sel viisil rikub ta hingeinstrumendi, millega ta maailma tajub. Maailm hakkab talle ilmuma väändununa – moondununa, mistõttu ta ei suuda teha häid otsuseid. Selline inimene on otsekui uimastite mõju all – ohtlik endale ja teistele. Ennäe, rääkimise hõbe, mis tuleb ära kaotada.

Selleni on veel pikk tee käia. Kuid alustada võib tõesti sellest, et lakkad ütlemast asju, mis sinu südametunnistust muserdavad. Lakka rääkimast ja tegemast asju, mis sind õõnestavad ja panevad tundma end nõrgana! Eemaldu seisundist, mida tuleb säilitada valedega. Alusta sellest ja sa tunnetad järgmist sammu.

Mis saab aga drahmist, mida tuleb leida? Hõbe, mille pead elus leidma, on see, kes sa võid olla. See, mis on rohkemat, kui sa oled praegu.

Inimestele meeldib käia palverännakutel pühadust puudutamas. Pühal maal tahavad kõik panna käed selle koha peale, kus asus Jeesuse sõim või rist, või Ketsemani kaljule, kus Kristus palvetas. Suure hardusega külastatakse kohti, kus on olnud näiteks Assisi Franciscus või mõni teine suur pühak. Ja lahkuvad sealt õnneliku kergendustundega, justkui oleks pisut pühadust neile endilegi üle kandunud.

Millised tunded aga täidaksid, kui saada ise selliseks pühakuks? Elades nii, nagu elasid nemad? See oleks palju enamat kui koos eksisteerimine. Kas poleks põnev seda proovida? See oleks drahm, mida tasub otsida ja leida!

Võib-olla see tundub ja ongi liiga kõrgel ja kaugel. Kuidas ma küll nõnda võtan ja saan pühakuks? See tundub nagu hoomamatu maailm. Kuid Jeesuse tähendamissõnas naine alustas drahmi otsimist millegi väikese ja igapäevasega. Ta puhastas ja korrastas oma toa.

See väike detail Jeesuse tähendamissõnas on tõesti geniaalne! Alusta oma elu hõbeda otsimist, korrastades oma tuba – sõna otseses mõttes! Keegi ei saa hõlmata kosmost, kuid oma tuppa sisenedes on sinu ees osa kosmosest, mida sa saad hõlmata ja hallata.

Inimesed lähevad poliitikasse ja tulevad välja revolutsiooniliste plaanidega ühiskonna parandamiseks, kuid kuidas saab ühiskonda paremaks muuta ja kuidas saab julgeda kontrollida teisi inimesi, kui endal on sees segadus? Selliseid suuri süsteeme nagu ühiskond, riik või kirik on väga raske parandada. Nende hullemaks muutmine on lihtne. Kui soovid maailma muuta – tuleb alustada enda korrastamisest ja tegutseda väljapoole. Sinu tuba on sinu seesmise ruumi väline väljendus. Proovi kõigepealt see korda seada, nii et sul oleks koht, kuhu tasub minna, mitte selline, kus ümberringi on kõik laokil, ja sa vihkad oma elu iga kord, kui sinna lähed. Igaüks vajab kohta, kuhu minna. Korrasta see ja sa tunnetad järgmist sammu!

See polegi nii maise tähendusega, nagu alguses tunduda võib. Sinu tuba peaks olema sisustatud vastavalt sinu eesmärkidele, muidu ei tunne sa seal ennast hästi. Tuba sisustades tuleb mõelda – aga mis on siis minu eesmärk?

Kui sul ei ole eesmärki, siis sa oled sihitu. Sa pead olema millelegi keskendunud, vastasel juhul oled sa hajameelne ja pöörled kaootiliselt ringi, kannatades ise ja pannes kannatama teisi. Kui sul endal ei ole eesmärki, siis esitatakse see kandikul ja suure tõenäosusega tehakse sinust kellegi teise eesmärkide marionett. Pealegi ei pääse elus kannatustest. Mis saab olema sinu eesmärk, mis õigustab sinu elu kannatusi? Korrastades oma osa kosmosest saab oma eesmärgid ümber mõelda ja nende jaoks aega planeerida. Ja sa tunnetad järgmist sammu.

Võib-olla soovid korrastada tuba mitte ainult sihipäraselt, vaid ka kaunilt? Võib-olla tuua mõni toataim hooldamiseks? Võib-olla mõni maal – kasvõi reproduktsioon, aga selline, mis tõeliselt väga meeldib? Tehes seda mõtiskledes ja kiirustamata, koged, kuidas puhkeb ja lööb lõkkele sinu Jumala antud maitse ja ilumeel.

Seejuures ilu sissetoomine oma eluruumi on julgustükk, sest kõik me oleme puudustega. Keegi maalikunstnik on öelnud – me paneme maali raami, sest me ei taha, et ilu sellest valgub välja üle kogu maja. Juba piisavalt halb on see, et ta seisab seal seina küljes ja räägib teile, milline peaks kõik olema, aga ei ole. Ümbritseva ruumi ilu paneb nägema, milles me ise pole ilusad. Ideaal on ka kohtunik ja see paneb häbenema. Kuid see inspireerib ja aitab kasvada. Julge oma tuba võimalikult ilusaks teha ja sa tunnetad järgmist sammu.

Jeesus ütles, et drahmi otsides naine läitis pimeduse hajutamiseks ja nägemiseks lambi. Teel pühadusele on kõigile vajalikuks sammuks – korrastada oma kenas ja ilusas ruumis palve- ja meditatsioonikoht. Püüda muuta see nii kauniks ja inspireerivaks, et oleks rõõm sinna tõtata ja seal viibida. Sukelduda jumalasõna mõtisklusse ja vestlusse Kõigekõrgemaga. Ilma selleta paljugi loodetust ei õnnestu. Vestlustest Jumalaga selguvad tõelised ja väärtuslikud eesmärgid. Jeesuse isiku jälgimisest tuleb rõõm mitte rääkida igapäevaseid mugavaid valesid. Tundidest, mis veedetud Jumala sõnale mõtiskledes, tuleb kaemus tunda valet – ja kes teab, võib-olla isegi teada tõtt ning igat järgmist sammu. Sealt tuleb tugevus ületada vastupanu.

Jah, vastupanu. Issanda Jeesuse jutustatud tähendamissõnas näib naine olevat pisut naiivne ja heauskne. Ta kutsub oma sõbrad ja naabrid kokku, arvates et kõik koos temaga on koristatud maja üle rõõmsad ja leitud drahmi üle õnnelikud. Kuid kui seal, kus sa hakkad oma täiuslikkuse saart üles ehitama, elavad teised inimesed, kelle elunägemus on madal, ei pruugi nad teie üle rõõmu tunda, vaid püüavad teid tagasi tõmmata. Sest sinu kerkides hakkab koht, kuhu jäävad nemad, tunduma veelgi hullem. Ja siis pead võib-olla piltlikult või isegi sõna otseses mõttes põrkuma deemonitega, kes elavad sinu enda majas. Neil “deemonitel” võivad olla dünastiad mitmes põlvkonnas ja ainuüksi Jumal teab, millega tuleb võitlusse astuda, et neist jagu saada. Kuid selle tulemusena saad sa vabanenud pere ja parema “maja”. Teie kaunis palvepaigas veedetud aeg annab selleks seesmise julguse ja heatahtliku vastupidavuse.

Mõni neist sammudest võib tunduda nii argine, et neid ei sünniks jutluses arutada. Kuid ka need on sammud pühaduse poole. Naine leidis drahmi, kui oli maja koristanud ja korrastanud. Ma tõesti imetlen, kui sügavad ja leidlikud on meie Issanda tähendamissõnad ning kui palju on peidus – või vastupidi – paljastatud mõne lühikese sõnaga. Ja mis kõige tähtsam – konkreetselt selle kohta võin öelda, et see töötab. Ma kontrollisin.

Igal mündil on aga kaks külge, nii ka meie Issanda tähendamissõnal hõbedase drahmi kohta. Siiani oleme rääkinud meie pildi- ja pealdisega küljest. Selle kohta, mida saame teha ja mida peame tegema meie.

Teine pool on see, mis kuulub Jumalale. Kus peal on Kristuse vapp ja Püha Vaimu pitser. Ja seal näeme Jeesuse tähendamissõna teist tähendust, mis tegelikult on esimene ja peamine. Drahmi Jumala poolel on Taevane Isa ise see naine, keda vaevab mure millegi väärtusliku kaotamise pärast. See on Kristus ise, kes otsib usinalt, kuni leiab kadunu. Püha Vaim ise on see, kes valgustab, koristab ja korrastab. Ja lõpetuseks – kaotatud kross põranda praos olen ma ise, või sina, või iga inimene.

Põranda praos või voodi all on veel hea. Kas olete kunagi märganud maas münti, mis on nii kriimustatud, tallatud ja määritud, et te ei ürita selle tõstmiseks kummarduda? Kui aga tõstate üles, ei saa te selle väärtust kohe kindlaks teha – see on nii räpane ja kulunud.
Nii kipub see juhtuma inimestega. Lühikese aja jooksul võime eksida nii sügavalt ja sattuda nii halbadesse kohtadesse, et aja jooksul ei näe keegi meis enam väärtust ega ulata kätt. See kaasneb tavaliselt sellega, et toas on segadus ja ei ole kohta palvetele, kuhu tõtata tahaks.

Sageli ei ole see isegi inimese enda süü. Meie kirikul on päevakeskus, mis aitab kõrge sotsiaalse riskiga perekondi. On tõesti hirmutav näha, millistes tingimustes lapsed maailma tulevad, ja millistes kodudes nad üles kasvavad. Päevakeskuse töötajad püüavad siis vähemalt mõni tund päevas pakkuda neile elu korrapärases keskkonnas, et anda võimalus särada kusagil neis sügavale maetud drahmil. Et keegi näeks seda neis lastes, et nad saaksid ise seda näha ja see leida. Kuid väga sageli viib inimese ka soodsast keskkonnast põhjani tema enda tehtud valikute jada. Nende vastu ilmutavad ümberkaudsed veelgi vähem kaastunnet. Ise süüdi, kalts selline!

Mõelgem siiski, et kulunud, väntsutatud krossi,
– mida keegi ei taha üles tõsta,
– viies panka, mis on selle välja lasknud, on sellel sama väärtus, mis uuel, läikival mündil. Täisväärtus.
– Samamoodi inimesel Jumala silmis, kes tema lõi.

Jumal lõi inimese, puhudes temasse oma vaimu. Igas inimeses on jumalik kingitus. Teistes iidsetes müütides ja kultuurides oli jumalik väärtus ainult kuningatel ja ülempreestritel. Seevastu siseneb Piibli ja eriti Kristuse sõnum maailma uue, hämmastava tõega, et selline väärtus kuulub igale inimesele.

See on tänapäevase inimõiguste idee allikas. Jumala sisestatud väärtuse tõttu on meil õigus valida parlament. Riigi põhiseadus ei anna seda meile, vaid ainult tuvastab. Võib olla on ootamatu näha Piibli sõnumi mõjusid nii sügaval poliitikas ja kohtupraktikas, kuid tõepoolest, kogu kristlik tsivilisatsioon on üles ehitatud sellele.

Seda arusaama kinnitab eriliselt asjaolu, et ka vangid hääletavad Lätis toimuvatel valimistel. Enamasti pole nad auväärsed kodanikud, kes hoolivad avalikust huvist. On mitu head põhjust, miks oleks mõistlik mitte lubada neil hääletada. Ja on vaid üksainus põhjus, mille tõttu seda lubada – isegi ühiskondliku heaolu arvelt. Ükskõik kui ärakriimustatud on drahm, on see ikkagi terve drahm. Ükskõik kui allakäinud inimene ka pole, on tal Jumala silmis täielik väärtus.

Seetõttu Jumal otsib ja päästab kõiki kadunuid. Ka neid, kellelt inimesed on ära pöördunud. Variserid ja kirjatundjad nurisevad, et Jeesus võtab patuseid vastu ja sööb koos nendega, ning vastuseks räägib ta neile tähendamissõna kadunud drahmist. See on tõeliselt hea uudis igaühele meist, kes oma pattude pärast südametunnistuse piina kannatab. See on hea uudis kõigile, kes tunnevad end liiga räpased ja vääritud olevat, et Jumal neid vastu võtaks. Just sellel põhjusel tuli Kristus maailma – otsima ja päästma kadunut. Jeesusel ei ole suuremat rõõmu, kui tõsta ta üles, teha puhtaks ja panna särama täielikus, rüvetamata väärtuses.

Langeda Jeesuse kätesse tähendab saada päästetud ja elada. Nendele jääb kogu meie räpasus. Parim, mida me oma elus teha saame, on püüda aidata Jeesusel meid leida või vähemalt mitte end varjata. Kui peame kodus leidma näiteks rahakoti või autovõtmeid, otsime kõigepealt tavalistest, harjumuspärastest kohtadest. Kui seal neid pole, võib otsing jääda venima. Jeesus leiab meid ikka ja jälle, kuid parem on püüda sagedamini viibida neis kohtades, kust oleks loogiline otsida kristlast. Näiteks koguduse kirikus. Näiteks oma kaunilt sisustatud palvekohas. Näiteks tehes Kristuse tööd maailmas.

Aamen!

Palvetagem! Issand Jumal, kes oled kaitsjaks neile, kes loodavad Sinu peale, valitse meie üle oma halastusega, et me elu kulgedes kasutaksime ajalikke hüvesid nii, et ei kaotaks igavesi. Anna, et pühadus, mida sinu halastuse tõttu vastu võtame, teeb meid elavaks ja valmistab igaveseks eluks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb, Jumal igavesest ajast igavesti!

Aamen!

Kõne tõlkis emeriitõpetaja Valdek Johanson.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
misasja
misasja

Muidugi iseendast tuleb alustada. Riigi etteotsa pannakse mingi kompromiss tegelane, rahvas ise valida ei saa, kirutakse sots meedias ainult, tänavatele meelt avaldama ei minda, aga kui näiteks kuskil mujal riigis miskit toimub nagu näiteks praegu Valgevenes, siis tullakse küll tänavale rusikatega vehkima, võõra riigi inimeste toetuseks, et nagu wtf!?!?

ammu
ammu

pole sellist lolli juttu lugenud

Agu
Agu

ja te lugesite selle tervenisti läbi!? Päriselt?

wpDiscuz