Eile õhtul oli Haapsalu politsei sunnitud oma Facebooki lehel inimestele eraldi selgitama, miks nad ei alustanud kriminaalmenetlust Haapsalu mehe suhtes, kes tappis külmavereliselt oma kassi. Nagu selgub, olid inimesed juhtunust niivõrd häiritud, et politsei sai sel teemal palju pöördumisi. See annab omakorda tunnistust, et inimeste õiglustunne sai tugevalt riivatud. Tõesti – kuidas saab olla nii, et üks seadus, mis peaks kaitsma loomi julmuse eest, on sõnastatud nii, et lemmiklooma uputamine ja talle haamriga pähe tagumine pole seaduse silmis julm tegu? Nagu ka paljud teised võikad teod, mis loomakaitse ja -päästeorganisatsioonide vahendusel avalikkuse ette on jõudnud.
Immanuel Kant on öelnud, et inimese südant võib hinnata selle järgi, kuidas ta kohtleb loomi. Seda mõtet võib laiendada riikidele ja kogu inimkonnale. Kas seaduseloojad ja nende täitjad saavad siinkohal sirge selja ja kindla pilguga peeglisse vaadata ning öelda iseendale: „Ma olen hea ja eetiline inimene.“?
Juuni algul postitas riigikogu liige Andrei Korobeinik oma Facebooki kontole küsitluse: „Kas olete nõus, et loomakaitseseaduse peab üle vaatama ja loomade piinamise eest tuleb kehtestada karmimad karistused?“
Reaktsioonid olid kahetised: „Muidugi, ammu oleks aeg!“ ja „Nonii, jälle püütakse lemmikloomadega endale valimisteks toetust koguda – nagunii jälle midagi ei tehta.“ Reaktsioone oli 13 000. Tuhanded inimesed kirjutasid, mis loomi kaitsma pidavate seadustega valesti on ja kuidas asjad olla võiksid.
Korobeinik lubas, et juuli lõpus hakatakse laekunud ettepanekute põhjal seaduseelnõud kokku panema. See aeg on peagi käes – saab näha.
Eelkõige saab aga näha, kuidas käituvad riigikogulased, kes seni on teflonmehikestena aastaid eiranud neile saadetud ettepanekuid vastavate seaduste parandamiseks. Eks valimistel näeme.
Anname siis valimistel hääle kõik Keskerakonnale kuhu Korobeinik kuulub!
ei vali niikui nii keegi