Kui Linnamäel ligemale sada tuhat eurot maksma läinud jalgpallistaadion eelmisel sügisel valmis sai, küsis nii mõnigi, et miks loobitakse raha tuulde, sest kui palju sealkandis neid jalgpallihuvilisi siis ikka on.
Juba platsi piduliku avamise aegu veeretasid selle ehitamise eestvedajad julgeid mõtteid, et Linnamäel saab hakata pidama liigamänge ja see võiks olla ka Haapsalu jalgpallureile korralik treeninguplats. Ikkagi muruväljak, mitte jalgu lõhkuv kunstmuru.
Ilmselt on Linnamäe oma platsiga nii kõrgelt lennanud, et ega seda lähedalt, näiteks Haapsalust märkagi. Aga ootamatult märgistati muruplats väärt brändiga – selle leidis sobilikuks treeningukohaks olevat jalgpalliklubi Nõmme Kalju. Klubi on kahel korral olnud Eesti meister. Uhke, kui mõni tulevane Eesti meister saab oma jalgpalluritee algustähiseks nimetada Linnamäe jalgpalliväljakut.
Seda, et Linnamäel kallimat teed pidi mindi ja odava kunstmuruväljaku asemel tõeline jalgpalliplats ehitati, toob sellele kindlasti au ja kuulsust. „Poisid tulid, viskasid end murule pikali ja hõiskasid, et uskumatu, ongi tõeline muruväljak,” kirjeldas ehituse üks eestvedajaid Renek Loorens pealinna vutilaste esimesi hetki palliplatsil. Ülivõrretes hindavad laagrit ka jalgpallilaste vanemad.
On ilmselge, et Linnamäe arenguseltsile on Nõmme Kalju taoline koostööpartner ülioluline ja võib üpris kindel olla, et tehakse kõik selle nimel, et jalgpallilaagrid jätkuvad. Võib juhtuda, et päris ehtsal jalgpallimurul võib end vormi ajamas näha ka meistritiitli poole pürgivaid pärisjalgpallureid.
Jalgpallilapsi majutava Uuskalda perenaine Astrid Roosileht ütles, et koroonakriisi järgse õnnistusena sülle langenud laagrilapsed päästsid majutuskoha suve – ühtegi vaba päeva enam polegi. Sama võib juhtuda ka jalgpalliplatsiga. Hiline ärkaja peab aia tagant vesise suuga pealt vaatama ja ootama, et äkki tekib hetk, mil ka nende rühm treeningule pääseb.
Sõna on tõesti vaba. Rämpsmeedia kardab erinevat arvamust nagu tuld.
Mis vaba sõna praegu siia puutub?