Pühapäeval saja-aastaseks saava Selma Wilhelmine Pärna sünnipäevale homme Einbis tuleb kokku neli põlvkonda.
Varem haapsallasest Pärn on elanud viimased aastad Noarootsis Einbi külas, kus tema eest kannavad hoolt tütred Õie Soldatova ja Marta Svetlakova.
Kui Lääne Elu neljapäeval neil Einbis külas käis, jäi eakas sünnipäevalaps voodisse ega osalenud vestluses, sest võõrastega ei pruugi jutt klappida. Tütarde sõnul tunneb ema aga ilmaelu vastu huvi ja kui jutusoone peale satub, siis meenutab hea meelega möödunud aegu, eriti lapsepõlve. „Oma sünnipäeva on ta kaua oodanud,” ütles Soldatova. „Oleks, et siis sel päeval ilma peaks!”
Sünnipäeval võtavad juubilari järeltulijad õue peale ritta ja moodustavad elava sugupuu koos kõigi selle harude ja okstega. Taevasse lennutatud droon pildistab sugupuu üles. Ilm aga on tähtis mitte ainult drooni, vaid ka peo enda pärast – tuppa külalised ära ei mahu. Auväärses eas Pärnal on erakordne hulk järeltulijaid – seitse last, 22 lapselast, 47 lapselapselast ja kuus lapselapselapselast – kokku 82. Sügisel on sündimas 83. järeltulija.
Et kõik need lapse-lapse- jne-lapsed omavahel segi ei läheks ja kokku tulles oleks teada, kes on kes, on Pärna lapselaps Viktoria Mitman nad ära nummerdanud – igaühel on rinnamärk. Esimesed märgid tehti Pärna 90. sünnipäevaks. Märk näitab, mitmenda põlve mitmes keegi on. Mitman ise on teise põlve kaheksas.
Soldatova ja Svetlakova on esimese põlve teine ja kolmas. Saksamaalt Einbisse külla sõitnud lapselapselaps Saskia Moeller on kolmanda põlve üheksateistkümnes. „Vanaemal endal numbrit ei ole, aga märk on,” ütles Mitman.
Erinevalt teistest saab esiema ümmarguseks sünnipäevaks päris uue märgi – selle peal on vanus – seekord sada. Esiema sünnipäevaks saavad märgid rinda ka vahepeal juurde sündinud järglased. „Igaks juhuks tellin alati märke väikese varuga,” ütles Mitman.
Selma Wilhelmine Pärn on sündinud 1920. aasta 12. juulil Sauel raudteetööliste peres kolmanda lapsena. Kui ta oli kolmeaastane, kolis perekond Noarootsi, kus ema sai Riguldi mõisas tööd lüpsjana, isa aga tallis. Varakult hakkas tööle ka väike Selma Wilhelmine.
„Vanaema on rääkinud, kuidas ta käis põllu pealt kive korjamas,” ütles Mitman. Väikese Selma põhitöö oli aga veeta aega mõisapreili Giselaga. „Juhtis näiteks hobust, kui preili kaarikuga sõitis,” ütles Mitman.
Hiljem elas pere Vööla kandis. Vöölas alanud koolitee jäi lühikeseks – kolm klassi. „Selle kolme klassiga tuli ta elust läbi,” ütles Soldatova.
Pürksi kooli last enam ei võetud. „Ema on rääkinud, et tal arvati olevat tiisikus. Kõik hoidsid temast eemale ja kooli ei lubatud,” ütles Soldatova.
Vööla kool oli kakskeelne rootsi-eesti kool. Pärn on rääkinud, kuidas Läänemaa toonane koolinõunik Ernst Enno tuli inspekteerima ja istus tunnis tema kõrvale. Sünoptik Taimi Paljaku ema oli Pärna kooliõde.
Tiisikus või mitte – suurema osa elust on Pärn tütarde sõnul elanud arsti juures käimata ja pole oma seitsme lapse kõrvalt kunagi lapsepuhkusel olnud. „Ema on rääkinud, et kui Marta sündis, mähkis ta lapse ära, jättis voodi peale, läks lüpsis lehmad ära, kurnas piima, pani jahtuma ja läks siis lapse juurde tagasi,” ütles Soldatova.
Noore tüdrukuna käis Pärn tiiru ka Tallinnas – oli seal Tondil ühes peres teenijaks, aga siis jäi ema tervis kehvaks ja Pärn tuli Vöölasse tagasi. Ka esimene laps sündis Vöölas.
Ameteid on Pärn elu jooksul pidanud mitut, töötanud lüpsja ja katlakütjana, villa- ja tekstiilivabrikus. Veel üle 90aastasena sai ta kodus ise hakkama. Mitman meenutas, kuidas vanaema, kui talle poest toidukraami toodi, küsis alati, palju läks. Tooja lõi käega, et pole vaja, aga vanaema võttis rahakotist täpse summa, kui oli kraami üle vaadanud, kuigi ei olnud ise ammu poes käinud.
„Vanaema ütleb, et ei kuule ega näe, aga siis näitab näpuga akna poole, et kuule, vaata – vihma hakkab sadama,” ütles Mitman. „Nii et kuuleb ja näeb küll.” Koos abikaasa Leonhardiga on Pärn ehitanud Haapsalusse kaks maja, viimase küll peaagu üksi, sest abikaasa suri. „Vanaema ikka ütleb uhkusega, et tema on elus kolm maja ehitanud,” ütles Mitman. Kolmas asus Vöölas – pisike, ühe toa ja köögiga. „Ema oli siis pisikene, aga mäletab, kuidas ta tampis savi,” ütles Svetlakova.
„Meie ema on olnud hästi rahulik, sõbralik ja aus naine, kes ei salli valet,” ütles Soldatova. „Ei salli tänini.”
Selma Wilhelmine Pärn
- Sündinud 1920 Sauel raudteetööliste peres kolmanda lapsena.
- Õppinud Vööla rootsi-eesti koolis kolm klassi.
- Seitse last – kolm poega ja neli tütart.
- 22 lapselast, 47 lapselapselast ja kuus lapselapselapselast.
Allikas: Viktoria Mitman
Fotod: Urmas Lauri
eesti naine