Sten Roosi 28. muinasjutuvõistluse võitjad said medalid kaela ja lillekimbud pihku Haapsalu lasteraamatukogus – kunagi varem ei ole seda juhtunud.
„See on geniaalne mõte – tuua autasustamine Haapsallu,” ütles Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf ja muinasjutuvõistluse žürii liige Krista Kumberg.
Seni on auhinnatseremooniaks kokku tuldud Tallinnas – kas raekojas või lastekirjanduse keskuses. „Seekord aga tuli kevad teisiti ja suurt auhinnapidu meil ei olegi,” ütles Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone. Haapsallu kutsuti väiksem seltskond – esimese ja teise koha võitnud lapsed ning auhinna saanud Läänemaa lapsed.
Ülejäänud saavad auhinnad kätte postiga. Kokku andis žürii välja 28 auhinda.
Läänemaalt auhinna pälvinuid oli tänavu üsna palju. „Võitjate seas on kuus siinset last,” ütles Soone. Ka võistluse 1. koht tuli seekord Läänemaale – võitis Palivere põhikooli 7. klassi õpilase Helen Carmel Boyersi muinaslugu „Eesti keel ja uued sõnad”.
Peale kõige selle on Haapsalu Steni muinasjutuvõistluse sünnilinn. Võistluse algatasid haapsallased Ann ja Ants Roos. Lastekirjanduse keskus võttis selle paar aastat tagasi Roosidelt üle. Soone sõnul oli neil alguses isegi natuke hirm, kas nad suudavad lapsi innustada muinasjutte looma, nagu seda tegid Roosid. „See on Eestis vaieldamatult pikima ajalooga loomevõistlus lastele,” ütles Soone. Võistluse tähtsust ei saa Soone sõnul kuidagi alahinnata. „Kui kunstnikud tulevad kunstikoolist ja muusikud muusikakoolist, siis kust tulevad kirjanikud?” arutles Soone. „Ma usun, et nemad tulevad muinasjutuvõistluselt.”
Sten Roosi 28. muinasjutuvõistlusele laekus seekord 367 tööd umbes 70 koolist üle terve Eesti. „Seda on rohkem kui mullu ja geograafia on muljetavaldav,” ütles Kumberg. Steni muinasjutuvõistlus pole kunagi olnud ainult suurte linnade oma. „Ei ole nii, et domineerivad Tallinn ja Tartu. Muinasjutte tuleb Eestimaa igast nurgast, saadavad väikesed maakoolid,” ütles Kumberg.
Koos autoritega said Haapsalu lasteraamatukogus tänukirja pihku ka juhendajad – õpetajad või vanemad. Kuidas üldse saabuvad muinasjutud võistlusele? „Mõni laps on ise söakas, mõnel on tublid vanemad, mõni aga vajab õpetajat,” ütles Kumberg. Tänavuse võistluse üks tublimaid juhendajaid oli Palivere põhikooli eesti keele õpetaja Margit Ülevaino, kelle käe all kirjutas võidutöö neli last – peale peaauhinna võtnud Helen Carmel Boyersi veel Irene Luiga (Lääne Elu auhind), Matthew Alan Boyers (Läänemaa keskraamatukogu auhind) ja Karoliina Lääne (Leelo Tungla auhind). Kõik võitnud lood olid Kumbergi hinnangul kirjutatud väga heas eesti keeles.
Kumbergi sõnul kajastub laste muinasjuttudes kõik ühiskonnas toimuv – see, millest ajalehed kirjutavad ja täiskasvanud räägivad, vormub muinaslugudeks. „Eks näis, kas tuleval aastal tulevad tõve- ja kurja viiruse lood,” arutles Kumberg.
Tänavu kirjutasid lapsed palju metsa ja selle raiumise teemal – metsa kaitseks. Et mullune oli eesti keele aasta, oli ka hulk lugusid eesti keelest. See on Kumbergi sõnul nõudlik teema. „Keelest kirjutada on mõnevõrra keerulisem kui mõnest väikesest loomakesest,” märkis ta. Muinaslugusid sünnib aga ka juba loodud lugude ainetel. „On üks tegelane, kes laste minasjuttudes laiutab – lohe või draakon,” ütles Kumberg. „Mõnikord on ta kuri, mõnikord sõbralik.”
Sten Roosi muinasjutuvõistluse asutasid haapsallased Ann ja Ants Roos oma poja Steni mälestuseks 1993. aastal. Tänavu oleks Sten saanud 50aastaseks. Roosid aga pole võistluse korraldamisest eemale jäänud – nad kuuluvad žüriisse ja annavad välja oma auhinda. Läänemaalt pälvis Rooside auhinna tänavu Mai-Liis Vikman Oru kooli 8. klassist.
