Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles reedel volikogus, et linn plaanib kahte lisaeelarvet, esimene on kulutamiseks ja teine säästmiseks.
Esimese eelarvega, mis Suklese hinnangul võiks volikokku jõuda mais, jagatakse ära valitsuse eraldatud investeeringutoetus. Investeeringutoetust ja kohalike teede remondiraha saab Haapsalu riigi lisaeelarvest eeldatavasti üle miljoni euro.
Sellele lisaks tuleb ligi 300 000 eurot nn tasandusfondi lisaks. See on Suklese sõnul mõeldud eriolukorra tõttu saamata jääva üksikisiku tulumaksu katteks.
Suklese sõnul planeeris linnavalitsus tänavuses eelarves, et üksikisiku tulumaksu laekub veidi üle 10 miljoni euro. „Esimesed kolm kuud oli eelarve hea täituvusega, kuid eriolukorra ajast on kõik majutus- ja toitlustusasutused tegevuse peatanud ja peame arvestama, et puudujääk saab sügisel olema väga suur,” rääkis Sukles.
Sukles lisas, et kardetavasti ei kata valitsuse eraldatud tasandusfond kogu tulumaksu puudujääki. Linna allasutused kokkuhoiust ei pääse. Suklese sõnul vähendab linnavalitsus toetust spordibaasidele ning Läänemaa muuseumile. „Teised allasutused esitavad 30. maiks kava, kuidas kulusid kokku tõmmata,” ütles Sukles.
Suklese sõnul linna töötajate palkade ja töökohtade kallale praegu ei minda, sest nii on soovitanud ka valitsus. „See võimalus võib tulla, aga praegu seda ei aruta. Vaatame, kuidas on tulumaksu laekumine augustiks-septembriks,” lisas ta.
Haapsalu volikogu liikmetel linnapeale kokkuhoiu teemal küsimusi ei olnud.
Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ütles, et kärpida on võimalik vaid juhtide palku. „Lastekaitsespetsialisti või lasteaiaõpetaja palku me kärpima ei hakka, aga mingi kärpe peame tegema,” lausus Karilaid.
„Haapsalu linnavalitsus lähtub valitsuse suunistest, rahandusministeerium on soovitanud mitte kärpida omavalitsuste eelarvet,” lausus Karilaid.
Kärpimise asemel peavad omavalitsused praegu hoopis kiiresti käima tõmbama uusi projekte. Nagu öeldud, saab Haapsalu linn selleks üle 700 000 euro, millele lisandub veel 370 000 teedetoetust. See raha tuleb kulutada uutele projektidele.
Enam kui miljoni euro suurusest toetusest tahab Haapsalu linnavalitsus umbes poole kulutada Metsa tänava korda tegemiseks. Karilaid ütles, et Metsa tänav nõuab umbes miljon eurot, seega saab tänava korda ainult osaliselt.
Suklese sõnul valisid nad juba reedel välja Metsa tänava lõigud, kus remont võib peatselt alata. Suklese sõnul on summa küll soliidne, kuid see pole siiski nii suur, et kõiki Haapsalu remonti vajavaid tänavaid korda teha. „Võtame linna valupunktid ette ja hakkame järjest vaatama,” lisas ta.
Investeeringuteks mõeldud summaga kaasneb nõue, et see tuleb kulutada uutele objektidele, mitte neile, mis on juba töös või plaanitud.
100 000 eurot kulub Haapsalu peatänava Posti tänava kõnniteedele. Uuemõisa peaks tulema kõnnitee Haudejaama teele, mis ühendab Tallinna maantee korterelamute rajooniga.
Valitsuse toetusraha kulub ka uue põhikooli parkla ja juurdepääsuteede jaoks.
Praegu käivad suured tööd Jaama tänaval ning peatselt algavad Tallinna maanteel.
Lääne-Nigula remondib kruusateid
„Teedele saame suurusjärgus pool miljonit eurot ja investeeringutoetus on samas suurusjärgus. Lõplikke summasid ma aga veel ei tea,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus reedel.
Kogu teedele mõeldud investeering on Lõhmuse sõnul Lääne-Nigula vallas kavas kulutada kruusateede kapitaalremondile: „Kruusa pealevedu, truupide parandamine,” loetles Lõhmus.
Seda, millised teed esimeses järjekorras ette võetakse, ei osanud Lõhmus veel öelda, sest kehvas seisus kruusateid on tema sõnul üle terve valla. „Mitmel pool on kruusakiht nii õhukeseks kulunud, et pole midagi hööveldada,” ütles ta.
Lõhmuse sõnul investeeringutoetusel silti juures ei ole, ainuke tingimus on, et selle kulutamiseks tuleb lepingud sõlmida sel aastal. Ka investeeringutoetuse kasutamist on Lõhmuse sõnul küll arutatud, kuid nimekirja võimalikest objektidest veel pole. „Kui teede asjus on meil enam-vähem selge pilt, siis investeeringute asjus mitte,” ütles ta.
Lõhmuse sõnul tahaks vald investeeringutoetuse suunata kohtadesse, kus tänu sellele kulud väheneksid. Ta tõi võimalike investeeringute näiteks energiasäästuprojektid ehk päikesepaneelide paigaldamise või hoonete soojustamise. Teise võimaliku variandina tõi ta välja Nõva või Rõude veevärgi.
Vormsi saab vähemalt 40 000 eurot
Vormsi vallavanem Ene Sarapuu ütles reedel, et ei oska riigi toetuste kohta veel midagi öelda, sest pole ühtegi arvu ega toetuse tingimusi näinud.
Saaromavalitsustele on investeeringutoetuseks kokku kolm miljonit, millest Vormsi osa on vähemalt 40 000 eurot. Sellele lisaks teede toetus ja tasandusfond.
Sarapuu sõnul oleks investeeringutoetuse esimene prioriteet Sireli talu Hullos, mida vald renoveerib valla korteriteks. „Kui aga peab olema uus projekt, oleks lasteaiahoone või spordiväljak,” ütles Sarapuu.
