Politsei toob tänavaile veel ühe patrulli

Kolmapäeval oli Haapsalu politseijaoskonnas kriisikoosolek, kus otsustati, et uute liikumispiirangute kontrollimiseks tuleb tänavatele-teedele kahele patrullile juurde kolmas.

„Me oleme nüüd suuremate jõududega väljas,” ütles Läänemaa politseijuht Andrei Taratuhin.

Kui varem oli korraga väljas kaks toimkonda, siis nüüd on vähemalt kolm. „Arvestame muidugi ka aega ja kohta – nädala alguses pole nii palju politseiautosid mõtet väljas hoida, nädalavahetustel aga küll,” selgitas Taratuhin.

Teedele-tänavatele lisaks hakkab politsei patrullima terviseradade juures vaatamas, et inimesed seal ei koguneks. Valitsus karmistas teisipäeval liikumispiiranguid: korraga ei tohi koos liikuda rohkem kui kaks inimest. Erand on ühe pere liikmed.

Kuna olukord uus kõigi jaoks ja kõik meediat nii hoolega ei jälgi, on politsei esimene töö Taratuhini sõnul inimestele kehtivate liikumispiirangute selgitamine. „Kõik, mida teeb valitsus, on suunatud ju sellele, et kaitsta inimeste tervist nii palju kui võimalik. Mida vähem inimesed üksteisega kokku saavad, seda turvalisem kõigil on,” ütles Taratuhin.

Enamik inimesi on tema sõnul väga mõistvad. Tõrksamate suhtes pole esialgu karistusi veel rakendatud. „Ma panen südamele neile inimestele, kellel on lapsed kodus e-õppel: palun andke endast parim ja selgitage lastele, et eriolukord ei ole koolivaheaeg ja nad peaksid kodus püsima. Samuti palun kõigil vähendada kontakte eakatega, kes on suur riskigrupp,” ütles Taratuhin.

Häda noortega

Haapsalu politseijaoskonna välijuht Vaima Valk nentis, et paljud, eriti noored ei ole suutnud senistestki piirangutest kinni pidada. „Päevaselgi ajal, kui peaks toimuma e-õpe, kogunevad noored linna peal puntidesse, õhtuti ka,” ütles Valk.

Selle eest, et noortel tekib sotsiaalne nälg, hoiatas paar nädalat tagasi Haapsalu linnavalitsuse allasutuste kriisinõupidamisel ka terviseameti Läänemaa vaneminspektor Lea Kiis.

Valk nentis, et politseile juba varasemast tuttavate koolinoortega koos hängivad nüüd ka need, kel varem pole olnud probleeme ei kooli ega politseiga. „Ega nad meile vastu ei vaidlegi, kui nendega rääkima oleme läinud ja nad vähemalt lubavad, et lähevad koju tagasi,” ütles Valk.

Koolilaste kõrval on Valgu sõnul teine murekoht üle 18aastased noored, kes on ilma jäänud harjumuspärastest meelelahutusvõimalustest. Nad püüavad seda öisel ajal linnas autodega ringi kihutades kompenseerida ja häirivad autodest kostva valju muusikaga inimeste ööund.

Võrreldes mõne suurema linnaga on Haapsalu Valgu sõnul siiski üsna tühi ja vaikne.
„See on kõigile psüühiliselt raske aeg, aga see tuleb üle elada. Me ei tea, kui kaua eriolukord kestab. Kui me praegustest piirangutest kinni ei pea, võivad piirangud mingist hetkest muutuda väga karmiks ja meie kõigi olukord väga raskeks. Me oleme selle piiri ületamisele väga lähedal. Palun ärge astuge sellest piirist üle,” rõhutas Valk.

Haapsalu ja Lääne-Nigula valla laste mänguväljakud pole ametlikult suletud, kuid vallavalitsused soovitavad neid mitte kasutada, sest koroonaviiruse pisikud säilivad siledatel pindadel kaua.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov hoiatas avalikkust, et viiruse levitamise mõttes on suureks murekohaks just lapsed ja noored, kes igavusest ringi jalutavad.

Järjest karmistuvad piirangud panevad vabaduste ja mugavustega harjunud inimeste kannatuse proovile. „Palun meie kõigi veel tugevamat pingutust koroonaviiruse leviku tõkestamisel,” ütles peaminister Jüri Ratas teisipäeval uutest piirangutest teatades. „Peame käituma „meie”-ühiskonnana, mitte „minu”-ühiskonnana. See on kõigi Eesti inimeste huvides. Mida kiiremini koroonaviiruse levik lõpeb, seda kiiremini me naaseme tavapärase elurütmi juurde.”

Eestis kehtestati eriolukord 12. märtsil. Eile hommikul oli koroonaviirise diagnoos 404 inimesel, neist Läänemaal kahel. Haiglas oli üle Eesti 28 inimest, 5 neist kriitilises seisundis.