2

Silvia Urgas: uue aasta uued probleemid

Silvia Urgas. Foto: Arvo Tarmula

Silvia Urgas. Foto: Arvo Tarmula

Uus aasta ning kümnend on saanud dramaatilisema avapaugu, kui keegi oodata oskas.

Vähe asju siin ilmas on hirmsamad kui ülikiirelt leviv eluohtlik viirus, mis toob endaga tõenäoliselt kaasa ka üleilmse majanduskriisi. Mitu korda olen viimastel nädalatel leidnud end soovimast, et aega saaks edasi kerida, et oleksime juba targemad ja valmistunumad ning teaksime, millega silmitsi seisame.

Kuna isegi arstid ja teadlased on raskustes täpsete tulevikustsenaariumide ennustamisel ning muretsejatele nõu andmisel, ei ole minul ammugi ühtegi soovitust, peale selle, et käsi peaks pesema seebiga ja vähemalt 20 sekundit. Isegi need, kes oma arust väga korralikult käsi pesevad – üritage samal ajal kahekümneni lugeda ning võite üllatuda, kui pikk on see aeg võrreldes tavaliselt kuluvaga. Kuigi terviseamet pole seda eraldi välja toonud, tasuks iga päev desinfitseerida ka oma mobiiltelefoni, eriti kui on kombeks seda avalikus kohas näppida.

Eesti esimese haigestunu käitumine oli lausa imekspandavalt mõistlik – naastes riskipiirkonnast ja tundes kurgus kipitust, kutsus ta endale kohe kiirabi, säästes nii mitmeid ümbritsevaid inimesi. Aga kõik ei ole nii mõistlikud või ei oska oma sümptomeid nõnda analüüsida, samuti näitab teiste riikide kogemus, et varsti pole võimalik nakatunuid enam eristada selle järgi, kes mõnest kriisipiirkonnast naasnud. Viirus hakkab levima inimeste kaudu, kes pole välismaal käinud ega mõne piiri tagant naasnuga kokku puutunud. Paar nädalat tagasi oleks ju tundunud naeruväärne pidada riskipiirkonnaks Itaaliat. Seega ei maksa arvata, et viirus peaks Eestit säästma ning ei hakka siin inimeselt inimesele levima.

Paanikaks pole põhjust – paanikaks ei ole mitte kunagi põhjust, sest see toob kaasa rohkem halba kui head. Aga uue viiruse naljaks pidamine ei ole samuti üldsegi naljakas. Üks asi on, kui tavalised inimesed proovivad lollide naljadega moraali kõrgel hoida. Naer on terviseks. Hoopis halvem on, kui muheda hoolimatu eitaja nalju teeb siseminister Mart Helme. Uus koroonaviirus ei ole ministri ega kellegi meie lapsepõlvest tuttav gripp, millele on antud uus nimi. Ammugi ei ole viirus vabanduseks olla rassistlik. Isegi kui viirus ei osutu ohtlikumaks kui tavaline gripp, ei ole paljude riikide tervishoiusüsteemidel võimalik tegeleda korraga kahe gripiga. Kui lasta viirusel levida ning suhtuda sellesse kui senisesse tavalisse viirushaigusesse, koormab see niigi alamehitatud ja -rahastatud tervishoiusüsteemi veelgi.

Olgu veel lisatud, et esialgse statistika põhjal on põhjust uskuda, et tegu on 5–10 korda eluohtlikuma haigusega kui gripp. Isegi selline statistika ei tähenda veel maailma lõppu, aga äärmiselt egoistlik on mure kummutada paari rassistliku märkuse ja mõne õhku visatud naljaga. Küüniline on nentida, et haigus on ohtlik ainult vanematele ning nõrga immuunsüsteemiga inimestele, unustades, et meie seas on selliseid inimesi küllaldaselt.

Teine probleem on viirusega kaasnev majanduslangus. Riigid, kus nakatunute arv on ületanud kriitilise piiri, on reageerinud karmilt ning karantiini on pandud linnu nii Hiinas kui ka Itaalias. Ammuilma on teada, et suurem osa meid ümbritsevatest tarbeesemetest on Made in China ning kui tehased mitmeks kuuks kinni jäävad, tabab asjade nappus paari kuu pärast ka Euroopat. Õige hetk on mõelda, kas uut telefoni või televiisorit ikka on vaja või käib vana mõned aastad veel.

Otsesem mõju Eesti majandusele puudutab turismiäri. Hiina ja Jaapani turistid on helde käega ning Tallinn on neist üpriski sõltuvaks kasvanud. Mäletan, et Haapsalus suveniiriputkas töötades olid Aasia turistid ainsad, kes mulle tippi jätsid; samasuguse heldusega kostitavad nad ilmselt teisigi ettevõtteid. Oma tänavusi reisiplaane muudavad ilmselt ka mitmed lähinaabrid. Linnana, mis sõltub rahaliselt suurte rahvahulkade kitsale pinnale kokkuajamisest, tasub Haapsalul igaks juhuks teoreetiline negatiivne majanduslik stsenaarium läbi mängida.

Kuigi Läänemaa haigla praegu koroonaviiruse proove ei tee ega haigele abi ei osuta, peaks sellist suhtumist lähiajal muutma. Eksootiliste haiguste (milleks tundub Läänemaa näitel olevat ka sünnitamine) puhul on loogiline, et pisike haigla ei suuda patsiente piisavalt spetsiifiliselt ravida, aga iga koroonakahtlusega läänlase kiirabiga Tallinna sõidutamine ei tundu otstarbekas. Läänemaal peaks olema võimekus elanikele proove teha ning haigeid vajadusel isoleerida. Kui viirusest kujunebki teine gripp, oleks ju ebarealistlik iga gripikahtlusega inimene kohe Tallinna sõidutada.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
K.S
K.S

olekski parem, kui oleksite suveniiriputkasse edasi tööle jäänud, oleks midagigigi kasulikku teinud… Nüüd ajate lihtsalt möla…

Puhtus
Puhtus

Kõige pealt peab neegrid valgeteks inimesteks küürima!

wpDiscuz