Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul nakatus Eestisse kornoonaviiruse toonud iraanlane Iraanis töölähetusel olles – samas ei pea praegu terviseamet vajalikuks soovitada eriolukorra väljakuulutamist.
Nakatunud mees käitus õigesti – ta tundis kurgus kerget kipitust, mille järel ta võttis ühendust meditsiinitöötajatega ning tal tuvastatigi koroonaviirus, ütles Jürilo. „Nakatunuga samas bussis viibinud kõikide reisijatega on võetud ühendust ja neile on jagatud juhised, kuidas edasi käituda,” ütles Jürilo, märkides, et pole andmeid, kas mõni bussireisijatest on veel nakatunud.
„Hetkel on vaja selgitada, kes olid nakatunuga kontaktis, ja toimub nende jälgimine,” ütles Jürilo.
Terviseameti andmetel viibis bussis 22 inimest, keda jälgitakse 14 päeva, mis on haiguse peiteperiood. Seni on neile antud soovitus püsida kodus. Ühtlasi on terviseamet olnud kontaktis Läti ametivõimudega, kuna nakatunud iraanlane saabus Istanbulist Riiga lennukiga.
Jürilo lisas, et praegu ei ole terviseamet pidanud vajalikuks teha ettepanekut kuulutada viiruse leviku tõttu välja eriolukorda.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhata Martin Kadai lisas, et kolmapäevase seisuga oli maailmas üle 81 000 haigusjuhu, neist ligi 2760 surmajuhtumit. Hiina, mis oli alguses haiguse epitsentriks, on täheldatud haigusjuhtumite ja surmade vähenemist. Samas Itaalias on koroonaviirus saanud varjatult levida, mis näitab, et mingil hetkel on seal piirkonnas kadunud valvsus.
„Üksikuid haigusjuhtumeid on lisandunud ka teistesse Euroopa riikidesse, mis asuvad Itaalia ümber. See omakorda tähendab seda, kui oluline on haiguse kiire tuvastamine ning haige inimese isoloeerimine ja temaga kokku puutunud inimeste tuvastamine,” ütles Kadai.
Ta selgitas, et kui koroonaviirus pole maailmale võõras, siis praegu on levimas selle viiruse uus tüvi. Viiruse peamine leviku tee on piisknakkus, mis levib alumiste hingamisteede rakkudesse. Haiguse peiteperiood on kuni 14 päeva, samas keskmiselt ilmnevad esimesed märgid haigestumise kohta viie kuni seitsme päeva jooksul pärast nakatumist.
„Tuleks jälgida reisisoovitusi ja vältida sõitmist piirkondadesse, kus nakkus on kõige rohkem levinud,” lisas Kadai. „Midagi ekstra üllatavat selle viiruse kohta pole selgunud, kuid haigus jätkuvalt tähelepanu pälvib ja tähelepanu ka vajab, kuna ega me täpselt ei tea, kui suur on selle viiruse võimekus veelgi laiemalt levida,” ütles Kadai.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Angris Koppel märkis, et teemat käsitleb ka riigi valitsus. „Terviseamet on juba vähemalt kuu aega olnud toimunuga väga hästi kursis ning haiglad ja perearstid on kaasatud ja valmisolek on olemas,” ütles Koppel.
Neljapäeva varahommikul leidis kinnitust Eestis esimene COVID-19 ehk koroonaviiruse haigusjuhtum. Tegemist on Iraani kodanikust Eesti alalise elanikuga, kes viibib praegu Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all. Haigestunu sõitis Eestisse reisibussiga Riiast ning terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega.
