Kes teehooldajaist lumeta talve tõttu võidab, kes kaotab, sõltub sellest, milline leping neil taskus on.
Teede lumest lahti lükkamine on paljudele põllumeestele talvine teenistus. Tänavu pole lund ning ei tule ka raha, kurdavad põllumehed. Kurtmise kangus sõltub aga ka sellest, millised lumelükkamislepingud on vallavalitsusega sõlmitud. Ja needki võivad valla piires erineda.
„Traditsioonilist talihooldust pole, aga raha läheb teedele rohkem kui tavaliselt,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Vihmaga läbi vettinud kruusateed lagunevad autorataste all hullemini kui tavaliselt.
Kuuldavasti noarootsi jääteel tehakse juba uuringuid….pidi lootust olema.
Julgemad käivad juba üle
Oh-jah … selge märk, et “otsutajatel” ei ole kahe kõrva vaheline ala vist piisaval tasemel. Ongi ju valik, kas sõlmid eellepingu (kindlustunne teenuse ja selle kulude osas) või tegeled probleemidega jooksvalt (hinna ja teenuse määrab hetke turusituatsioon). Milles “probleem”?
“Pehmed teed”- kui ei märka õigel ajal teed tasandada ja tihendada eks siis tuleb leppida tagajärgedega- nn. kulude optimeerimine.
John Deer traktor… Kui tuleb – 30 siis need diurid ainult niutsuvad..
DT 74 ja 75 on masinad…
Millal oli viimati pikalt ja püsivalt miinus kolmkümmend koos suure saju ja tuisuga? 🙂
2010-2011
2011 veebruar oli tõesti külm, aga ööpäeva keskmine ei olnud mitu päeva järjest miinus kolmkümmend ja rohkem kohe kindlasti mitte.
Kae, akand teine lumelükkajaks. Ikka mees oskab nihverdada tasuvale kohale.
nii on , ja eemal on näha kuidas kõik laguneb , hea iseloomustav pilt ….
2009 ei istunud keegi päevade kaupa lumevangis ja ei juhtuks ka nüüd midagi imelikku. Tasub hoida teehooldaja telefoninumber käepärast, et saaks abi kutsuda, kui häda käes. Ja me ei tea veel, millega talv lõppeb, sest pole väga kaua tagasi, kui aprilli alguses sadas maha selline lumi, et autod hangedes kinni istusid. Sinnamaani peavad sahaomanikud oma masinaid ja mehi valmisolekus hoidma. 🙂