Kuigi biojäätmete eraldi kogumise nõue on Eestis seaduse järgi kehtinud juba üle kümne aasta, on seda rakendatud vaid üksikutes kohalikes omavalitsustes. Viimasel ajal on omavalitsused hakanud biojäätmete eraldi kogumist oma hangetesse lisama, kuna Euroopa Liidus on kehtestatud eesmärk suunata juba käesoleva aasta lõpuks 50 protsenti olmejäätmetest materjalina taaskasutusse. See on eesmärk, mis ei tohiks ühelegi inimesele vastukarva käia.
Ragn-Sellsi juhid kinnitavad, et inimeste valmisolek ja soov kodus tekkivaid jäätmeid sorteerida on praegu oluliselt suurem kui viis aastat tagasi. Kindlasti see nii ongi. Inimeste keskkonnateadlikkus on väga palju paranenud. Kui veel mõni aeg tagasi jalutati ehk mõnest metsa alla maha pandud illegaalsest prügihunnikust ükskõikselt mööda, siis nüüd lendavad fotod sündmuskohalt kohe sotsiaalmeediasse ja pälvivad avaliku hukkamõistu. Samamoodi saavad sarjata needki, kes kasutavad kindlat liiki prügi jaoks mõeldud konteinereid mittesihtotstarbeliselt. Tõepoolest – on tõeline sigadus nullida ära korralikult prügi sortivate inimeste töö ja vaev sellega, et poetada näiteks olmejäätmed pakendikonteinerisse.
Et aru saada, kui suur sigadus see tegelikult on, toome näite biojäätmete eraldi kogumisest. Kui visata biojäätmetele mõeldud konteinerisse olmejäätmeid, kasvõi natukene, käsitleb prügiettevõte seda konteineritäit kohe kui segaolmejäätmeid. Konteineri omanikule või rentnikule tähendab see arvel kõrgemat hinda, sest segaolmejäätmete käitlus ongi oluliselt kallim.
Eesti ja Haapsalu ei leiuta jäätmete sortimisega jalgratast. See on juba leiutatud ja järele proovitud ning töötab väga paljudes riikides kui õlitatult. Meil tuleb ainult sõitma õppida, et teadlikult ressursse säästva osaga inimkonnast ühes suunas sõita. Kui tekib küsimus, miks peaks, on lähim abimees internet, kust leiab miljoneid fotosid ja videoid maaliliselt kaunitest paikadest, mis praegu upuvad prahti.
lolli, et ma peaks hiinast siia taritud prügile veel peale maksma, maksku mugavusest punnis kaubatarnija. iga päev tassitakse kauplusest välja tonnide viisi plastikujäätmeid, mille maksumuse on ostja juba mitmekordselt kinni maksnud. AITAB meid prügimuuladeks tegemisest.
Miks siis ostad seda pilude prügi?
prügi sorteerigu see,kes selle müügist kasumit teenib,mitte mina arvetasujana.
Mäletan väga hästi,et isegi kuuekümnendatel Tallinna mõningates linnaosades olid trepikodades toidujäätmete nõud ja kogutu viidi majanditesse loomasöödaks.Kuid tänu inimeste oinalikkusele ei tulnud sellest midagi välja sest sinna hakati viskama klaasikilde ning muud prahti ja teravaid esemeid !
Meil juba esimestest päevadest näha,et ega inimloomus viimase 60 aastaga pole muutunud.
Ära valeta!