Reportaaž: raudtee 30 aastat hiljem

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 94


Kuigi Riisipere–Haapsalu raudtee taastamise kava hakati koostama juba ajal, kui Lääne maavanemaks oli Neeme Suur, on poliitilist kasu sellest ilmselt kõige enam lõiganud Haapsalu volikogu esimees, riigikogulane Jaanus Karilaid.

Algus on tehtud ning 8 miljonit eurot maksma läinud veidi üle kuue kilomeetri pikkune Riisipere–Turba lõik on 8. detsembrist käigus. Järgmise aasta riigieelarves on 2 miljonit eurot antud Ellamaa raudteeviadukti ning Turba–Rohuküla raudtee projekteerimiseks. Karilaiu sõnul on raudtee ehitamiseks poliitiline tahe olemas. Küll siis leiab ka raha.

Turbast Haapsaluni või – nagu peaminister Jüri Ratas on igal võimalikul juhul kuulutanud – Rohukülani on veel pikk maa tulla. Vanasti oli seda kohe päris mitu jaamavahet.

30 aastat hiljem

See päev, kui ma viimati Haapsalust rongiga Tallinna ja sealt tagasi sõitsin, on hästi meeles. See oli 24. veebruaril 1989, kui käisime koos abikaasa ja kolme lapsega Toompea torni sinimustvalge lipu heiskamist uudistamas. Nüüd käisin vaatamas, mis on raudteel nende aastate jooksul toimunud. Jaamad, kus rong toona peatus, on siiani hästi meeles.

Haapsalust Turbani on raudteetammile kunagi rajatud terviserada heas korras ning kogu pikkuses kenasti läbitav. Suurelt maanteelt saab aga vaid paiguti viiteid, et kunagi on paralleelselt sellega kulgenud ka rongitee. On näiteks Ridala rdtj nimeline bussipeatus, Nigula raudteejaama tee viit, mõned Jaama tänavad raudteeäärsetes alevikes ja mõned raudteejaamad.

Näiteks Turba. Sealne jaamahoone valmis 20. sajandi alguses ja ehitati tõenäoliselt Leon Johansoni projekti järgi. Ärklikorrusega kõrge kelpkatusega puitehitis on kenasti korda tehtud ning praegu tegutseb seal hambaarst.

Sombuse ilmaga Turba raudteeperroonil seistes turgatab mõte, et Haapsalu raudtee taastamisest peaks eriliselt huvitatud olema LGBT seltskond. Nimelt rääkis Läänemaalt riigikokku valitud Jaanus Karilaid aprillis 2016 Eesti Ekspressile antud intervjuus, et geidel ja lesbidel peaks olema õigus altari ette minna pärast seda, kui Haapsalu raudtee on taastatud. [EE 6. aprill 2016, „Kes on Savisaare viimane samurai Jaanus Karilaid?”]

Turba raudteejaama perroonilt läbi rööbastee lõppu püstitatud võrkaia Haapsalu poole vaadates paistavad vanal raudteetammil kõndivad inimesed. Kauguses vajub tee uduvinesse. Mõne hea aasta pärast aga saab ehk jälgida, kuidas sinna suunduv rong mäkke rühib.

Küüru alt või pealt?

Üheks suuremaks pähkliks uue rööbastee ehitamisel on ilmselt Ellamaa viadukt. Projekteerimislaual on kaks varianti – kas viia Ääsmäe–Haapsalu maantee üle raudtee või tõsta rongitee maanteest kõrgemale. Ilmselt minnakse raudtee tõstmise teed, sest maanteeviadukti jaoks pole sel kurvilisel teelõigul ruumi. Raudteeküür tuleb üsna mitme kilomeetri pikkune.

„Järgmine peatus – Ellamaa!” kõlaks vaguneis, kui sõidaksin edasi rongiga. Tegelikkuses polegi kunagist raudteejaama asukohta nii lihtne leida. Ellamaa pooljaam rajati 1917. aastal. 1980. aastate alguseks oli jaama tegevusest järele jäänud vaid piletimüük, paar aastat hiljem degradeeriti endine jaam pelgalt peatuseks. Taebla jaamahoone sarnane ehitis lammutati 1990. aastail. Hoonest on säilinud üksnes vundament.

Edasi sõidan mööda raudteetammi. Satun liiklusvoogu, sest parasjagu on käimas põdrajaht ning jahimehed on kogunemas just nimelt Metsa peatuse juures. Metsa peatusest on järel vaid madal perroon, mille lõpust viib kohati mülkaks sõidetud tee metsavahikordonini. Praegu seal kedagi ei ela. Ja lähedal pole ka ühtki talu. Pole vist kunagi olnudki. Metsa peatus oli ka Nõukogude ajal peamiselt seeneliste-marjuliste tarvis.

Saanud teada, et olen raudteereportaaži kirjutamas, tõmbusid jahimeestel näod morniks ning üksmeelselt kuulutati, et parem oleks, kui seda raudteed ei taastata, sest see lõikab metsamassiivi pooleks. Põdrad ei saa vabalt liikuda. Ja inimesed ka.

Metsast Ristini on tamm noolsirge, käänak on alles alevikku sisenemisel. Poolel teel on matkateelisele puhkepeatus, selgitav kaart ja tekst. Jahimehed on helkivale plekktahvlile märki lasknud, tagakülje muhklikuks muutnud.

Kroonuhistoritsistlik kõrvalepõige

Suurem ja uhkeim peatus on Ristil. Sealses peatuses oli kaks madalat perrooni, peateele lisaks kaks jaamateed ning tervikliku vaksaliansambli moodustanud kroonuhistoritsistlikus stiilis jaamahoone ühes abiehitistega.

1905. aastal valminud jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi ja sarnaneb Palivere jaamahoonega. Aga Risti oma on palju pikem ning erinevalt Paliverest on maja fassaad raudtee poole.

2009 asutas sisearhitekt Pille Tael koos toonase Risti vallavalitsusega sihtasutuse Jaam, et korda teha raudteejaam ja selle naaberhooned. Mõne aastaga sai maja PRIA rahaga uue katuse, aknad-uksed ja värske helehalli värvikatte. Tael tahtis teha majja kunstikeskuse.

Selle aasta 1. juunil laadis ta oma vara autodele ning lahkus. Vastasseisu tekitas Risti rahvaseltsi juhatuse liige Margus Ojamäe sõnul see, et raudteejaamas ei ole tegevust. „Kogukond vaatab nõutult pealt, et Risti jaamahoone on kellegi suvila,” lausus Margus Ojamäe, kes kuulub ka Lääne-Nigula volikogusse.

Jaakna peatusele lähenedes meenub, et heal lapsel on mitu nime. Nimelt kandis see peatus läinud sajandi algul Vaharu nime.

Jaakna endine jaamahoone, mis on tulnud samalt joonestuslaualt kui Risti oma, on väga kehvas seisus, ümbrus lagastatud. Hoone laguneb ja on sisenejale ohtlik. Aknad on katki pekstud ning põrand ja katus varisemisohtlikud, maja ümbrus on reostatud klaasikildude ja olmeprügiga.

Endine raudteemaja nr 29 on erastatud. „Maade kinnistamine on mitmetel põhjustel veninud, seega on maa veel nn reformimata riigimaa,” selgitas Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Vallavalitsus saatis omanikule märgukirja, et hoone vajab korrastamist.

Paarsada meetrit Jaakna jaamahoonest Palivere suunas paikneb raudteemajake, mis on erastatud Valguse kinnistuna ja mille ainsaks ligipääsuks on praegu raudteetamm. Valguse kinnistu helge tulevik võib aga saabuda koos raudtee ehitusega, sest tõenäoliselt õgvendatakse Jaakna kurvi. Tsaariaegne raudteetrass võimaldab seal sõita vaid 100 km/h, kuid projektkiiruseks soovitakse saada 160 km/h. Kui otsustatakse õgvendamise kasuks, nihkub raudteetrass teisele poole Jaakna raudteehoonet ning Valguse kinnistule tuleb tagada uus juurdepääs.

Pika kurvi tagant hakkavad paremat kätt paistma majakarbid. Kuliste aasa suvilarajoon Paliveres, siis viadukti alt läbi ning ongi järgmine peatus – Palivere.

Palivere jaamahoone ehitati 1905. aastal Risti ja Riisipere jaamahoonega sarnase tüüpprojekti järgi. Kui rongid veel käsid, asusid majas piletikassa, ootesaal ja varem ka jaamakorraldaja tööruumid. Vallale kuuluv vaksalihoone on renoveeritud ja kasutusel noortekeskusena.

Nigula peatuses asus madal perroon ja puidust ootepaviljon. Viimasest pole enam jälgegi, vaid tee nimesilt viitab kunagisele raudteejaamale.

Loodus võtab võimu

Taebla vaksalikompleks ehitati 1920. aastatel. Jaamahoonet on hiljem laiendatud. Tegemist on nn üleminekutüübiga, kus hoone mahuline käsitlus viitab uuele ajastule, samas kui aknad ja laudis viitavad tsaariaegse raudteearhitektuuri traditsioonide jätkumisele. Kui raudteed enam polnud, kasutati hoonet mõni aeg elamuna. Pragu seal elumärgid puuduvad.

Omaette vaatamisväärsusteks on peldikud. Ja Taebla jaama haruteelt saab aimu sellest, kuidas loodus võtab võimu. Kunagisel raudteel vohavad käsivarrejämeduseks kasvanud kased.

Ridala raudteejaamas on hirmpikk perroon, jaamahoonet pole seal kunagi olnud, kuid raudteemajakest on jõudsalt üles vuntsitud. Siiani on seal bussipeatus, mis kannab nime Ridala rdtj.

Uuemõisa peatust meenutab vaid võssakasvanud peroon ning veidi eemal asuv kenas korras raudteemajake.

Viimane regulaarne reisirong sõitis Haapsalust Tallinna 22. septembril 1995.

Uus Lendav Läänlane

  • Haapsalu–Tallinna raudteest sai 1935. aasta suvel Eesti raudtee diiselrongiliikluse sünnikodu, kui liinile jõudis Eesti esimene algeline diiselrong Lendav Läänlane.
  • Kui uus Lendav Läänlane liinile tuleb, saab Haapsalust Turbani kihutada 160 km/h.
  • Majandusministeeriumi hinnangul läheb Turba–Haapsalu–Rohuküla raudtee maksma umbes 65 miljonit eurot.
  • Raudteetrass planeeritakse täies pikkuses elektrifitseerituna koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja toetava infrastruktuuriga.
  • Uue raudtee planeerimisel on kiirrongi peatusteks pärast Haapsalut vaid Kastani peatus. Kuni 160 km/h kihutav rong ei peatu isegi Riisiperes, kuigi sinna jõuab rong 27,5 minutiga.
  • Tavaline Tallinnast tulev rong peatuks Riisiperes, Turbas, Ellamaal, Ristil, Paliveres, Taeblas, Uuemõisas, Kastanis ja Haapsalus. Sõiduaeg Riisiperest Haapsallu oleks 37 minutit.

Allikas: majandsusministeerium, Sweco uuring

Fotod: Urmas Lauri

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
20 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu toomas
4 aastat tagasi

Keegi ei keela nostalgitseda ja unistada ! Hakkas juba Laari Mardi aegadest peale-taastame talud ja Eesti inimesed saavad kõik õnnelikeks.kahjuks on aeg oma töö teinud,maailm on edasiarenenud ja ka see Haapsalu viimane rong on lõplikult
läinud !

Pöörmeseadja
4 aastat tagasi

Lp ajakirjanik võiks end teinekord faktidega kurssi viia, see pole väga keeruline. 20. sajandi alguses ei nähtud Turba jaamast veel undki. Sooniste peatuskoht, mis oli avatud 1920. aastate alguses, sai kõrvaltee, jaamahoone ning raudteejaama staatuse 1924. aastal. 10 aastat hiljem muudeti jaama nimi Turbaks. Ka Vaharu peatuskohast ei teadnud 20. sajandi alguses keegi midagi. Vaharu peatuskoht avati 1928. aastal ja 1937 nimetati ringi Jaaknaks. Jaakna pole kunagi raudteejaam olnud, üksnes peatuskoht. Ka ei ole seal vastavalt kunagi mingit jaamahoonet olnud. Iga liinil asuvat putkat, vahimajakest ja kasarmut jaamahoonena käsitlema ei peaks. Taebla ja Ellamaa jaamahooned olid algselt ühesugused, kuid ehitati… Loe rohkem »

Urmas Lauri
4 aastat tagasi
Reply to  Pöörmeseadja

Tänan täpsustamast. Nagu pealkirjast võis aru saada, oli tegemist reportaaži, mitte Aleksei Müürisepa nimeline Kutsekeskkooli kursusetööga. Aga head uue aasta jätku Teilegi.

Paliverekas
4 aastat tagasi

Palivere jaamahoone on alles tänu hr. Elmar Piibu ja hr. Aare Pajusalu initsiatiivile ja pealehakkamisele. Nemad olid need, kes ei lasknud tühjaks jäänud maja laguneda, hakkasid remontima ja jaamahoonele elu sisse puhuma!

Tekkis
4 aastat tagasi

huvi, et kui tõesti nn. aeglane rong, mis igal pool peatub, vaid 10 minutit aeglasem on, siis kas ikka tasub seda 160km/tunnis kihutavat rongi üldse planeerida? Kas neid sõitjaid on nii palju sealt Haapsalust ja Kastanist peale tulemas, et 10 minutit kiiremini kohale jõudmine kaaluks ülesse ülejäänud teekonna ääres elavatelt inimestelt sõiduvõimaluse ära võtmise? Lisaks veel selle teadmise, et 160km/tunnis liikuva kiirrongi pärast tahetakse vana teed mitmest kohast sirgemaks ajada, mis toob kaasa nii metsaraiet kui ka seda, et rong mõnest koduõuest läbi sõitma hakkab. On see ikka mõistlik, kui tee peal olijad vaid rongile lehvitada saavad, sõiduvõimimalust neil ikkagi… Loe rohkem »

juhuslik
4 aastat tagasi
Reply to  Tekkis

Neid, kes oma kodujaamast kiirrongi peale ei saa, hakatakse bussidega jaamadesse ette vedama. Nii vähemalt oli kirjas ühes tähtsal raudtee paberil.

Karvik
4 aastat tagasi

On jäänud ainult üks pisi-pisiasi – kes selle unistuse eest plekib ja jääbki pele maksma?? Seda peaks tegema rongikallistajad, aga need on purupaljad. Järelikult eesti rahvas. 😖

Arvos
4 aastat tagasi

Parem siiski kui jahimehed kaoks.

nonii
4 aastat tagasi

Neeme on tubli et algatas raudtee taastamise kava.

Raudruuna
4 aastat tagasi

Miks LE ajakirjanik ei teinud mitte ühtegi pilti Haapsalu-Rohuküla liinist. Veel oleks soovitanud tal ieha pilte raudteelõigust Rohuküla-Rukkürahu ja sellele lõigule jäävatest vanadest rauteemajade jäänustest.

juss
4 aastat tagasi
Reply to  Raudruuna

Tegid nalja vä?

Margus-Mauno
4 aastat tagasi
Reply to  Raudruuna

Vastuseks võin ise ära vastata et tegin vast kui ei eksi vist oli see suvi 2018 jalksi terve Haapsalu-Rohuküla trassi läbi, eriti ei mäleta et seal oli midagi mis meenutaks et seal jaamahooneid ültse oli. Rohukülas on küll midagi sarnast aga need on eramuteks kohendatud, plaan uuesti alanud aastal see lõik uuesti läbi teha ja siis Neemele üle anda kõik tehtu/nähtu antud lõigust.

juku
4 aastat tagasi
Reply to  Margus-Mauno

Jalgsi,üldse.Seal on nõrgad tähed mitte tugevad.

Raudteelane
4 aastat tagasi

Mingi trükiviga artikli lõpus vist- sõiduaeg tavalise rongiga Riisiperest Haapsallu 37 minutit? No ei saa olla

juhuslik
4 aastat tagasi
Reply to  Raudteelane

Raudteelasel on õigus, peatusse sisenemine ja väljumine võtab oma aja ja seismine ka ning 6 peatust 10 lisaminuti sisse küll ei mahu.

Mis
4 aastat tagasi
Reply to  juhuslik

erihuvi on rootsi ettevöttel sweco eesti turul vegeteerida?

juhuslik
4 aastat tagasi
Reply to  juhuslik

Tundub, et loo autoril on õigus, vaatasin rongigraafikuid Ülemiste -Tapa peatuste vahel. Tavarong sõidab 49 min, ekspressrong 40 min ja peatuseid tavarongil 5 võrra rohkem ja sõiduaeg siis nagu mainitud 9 min. rohkem.

Ajalugu
4 aastat tagasi

Väga huvitav lugemine – aitäh autorile!

lugemine
4 aastat tagasi
Reply to  Ajalugu

ajaloo seisukohast igati okei, aga kes on need ogarad, kes seda taastamist ajavad, sest Läänemaal pole inimesi. Ainult siis tasub hakata mõtlema, kui Läänemaale paar miljonit migranti istutatakse, aga las siis nemad taastavad. Hetkel pole raha, et teed korda teha, aga osad poliitikud põevad suurusehullustust

nii ja naa
4 aastat tagasi
Reply to  lugemine

Eks aeg näitab. Ega need migrandidki tulemata jää, loodus tühja kohta ei jäta. Kõik need sagimised on meie jaoks pseudo, uute tulijate jaoks tere tulemast. Valikut on 2: kas sigime ise, või lahendatakse see ilma meieta