Läänemaa talunik Ain Meentalo põld sai Läänemaa esimese maheala sildi

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Ain Meentalo (vasakult), Krista Kulderknup ja Tanel Tiisler panid täna paika Läänemaa esimese maheala sildi. Foto: Arvo Tarmula
Kuula artiklit, 2 minutit ja 46 sekundit
0:00 / 2:46
Ain Meentalo (vasakult), Krista Kulderknup ja Tanel Tiisler panid täna paika Läänemaa esimese maheala sildi. Foto: Arvo Tarmula

Mahemajandusettevõtjaid koondav Organic Estonia paigaldas täna Läänemaa taluniku Ain Meentalo mahevaarika põllule piirkonna esimese maheala sildi.

Maheala siltide mõte on Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknupi sõnul muuta mahepõllud inimestele nähtavamaks ja anda seeläbi ka teada, kus ja kui palju Eestimaal mahedast elustiilist lugu peetakse ning seda arendatakse.
„Praegu ei ole põldudel mingit tunnust, et on see maheala või mitte, aga inimestel on kindlasti hea teada, kas tema kodukoha lähedal viljeletakse põlde mürkide ja kemikaalide vabalt või mitte,” selgitas Kulderknup.

Maheala sildid kinkisid Eesti mahetalunikele vabatahtlikud Soome ettevõttest Greenstep OÜ. Soomlased sõitsid sellel sügisel Saida farmi ja valmistasid seal 130 maheala silti just nimelt selleks, et need tähistaksid mahemaid kõigis Eesti maakondades. Täna hommikul sõitsid Organic Estonia liikmed Haapsallu, et panna paika esimene maheala silt Läänemaal.

Väljavalituks osutus mahetalunik Ain Meentalo, kes kasvatab põhiliselt mahevaarikaid.
“Minu põllul näeb taasviljuvat mahevaarikat, mis on teadlikult valitud hiline sort, kuna siis ei ole enam kahjureid, keda tõrjuda,“ selgitas Meentalo.
Vaarikate vahel kasvatab ta võimalikult mitmekesist valikut köögivilju ja muid taimi, mis lisavad toidulauale maitseid ja värve, näiteks sinist kartulit. „Eesmärk on, et sööksime mitmekesisemalt,” lisas Meentalo.

Ain Meentalo mahemaa asub Haapsalu linna servas, mis on ümbritsetud haljasalaga. Tema ettevõte Spinooso rendib RMK-lt 15 hektari suurust pinda, millel on põllumajandusameti mahetunnustus.

Maa rentis ta RMK-lt juba neli aastat tagasi. Esimene aasta sellest kulus võsastunud ala korda tegemiseks ja pinnase ettevalmistamiseks. Saaki korjas mees sel aastal teist hooaega.
„Kokku on mul praegu 4000 vaarikataime,“ ütles Meentalo.
Kasumit tootvaks ettevõtmiseks ei saa ta praegu enda sõnul mahepõllundust veel nimetada, kuid mahe elu- ja mõtteviis ongi tema sõnul pika vinnaga põlvkondade ülene asi.

Esimese maheala sildi sai Juhan Särgava Saida farm Lehetu külas, teine pandi kuu aega tagasi püsti Saaremaal, Hendrik Salmi mahepõllule Kuivastu maantee ääres.

Organic Estonia on maheettevõtete katusorganisatsioon, mis aitab kaasa, et maheettevõtjad jõuaksid oma mahetoodetega välisturgudele. Koostööd tehakse ka Eesti saatkondadega välisriikides.
Organic Estonia MTÜ liikmeteks on mahemajanduse ettevõtted, kelle majandustegevus jälgib jätkusuutlikku, mahe- ja rohelist mõtteviisi ning on loodusega kooskõlas ettevõtlustegevus, mis loob kõrgema lisandväärtusega või sertifitseeritud tooteid ja teenuseid.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments