1

Juhtkiri: Läänemaa tubli tulemus

Lääne Elu

info@le.ee

Igal aastal, kui saabub koolide eksamitulemuste pingerivi, tekib arutelu selle üle, kas seda ikka peab avaldama. Tänavu ei tohiks nurinat olla ühelgi Läänemaa koolil. Vastupidi, kõik võivad enda üle uhked olla, sest oma tulemust parandasid kõik päevase õppega üldhariduskoolid.

Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro ütles, et neid numbreid on ilus vaadata, kuid selle taga on õpilaste ja õpetajate suur töö. Samas, kas kooli eesmärgiks ei olegi just õpilaste ja õpetajate suur töö, mille tulemust näitab riigieksami tulemus? Ja mis saabki suurele tööle olla parem kiitus kui ilus tulemus?

Oma tööga võib kõige rohkem rahul olla Kullamaa keskkool, kes parandas kohta kõigi eksamitulemuste pingereas. Kullamaa kooli õpilased tõusid nii üldtabelis kui ka matemaatikas ja eesti keeles enam kui 50 koha, eesti keeles suisa 84 koha võrra. 127 kooli seas on seesugune tõus märkimisväärne. Kas Kullamaa keskkool ongi oma tasemega tõusuteel või lõpetas tänavu lihtsalt erakordselt tubli lend, näitab aeg.

Sama kehtib kõigi teiste Läänemaa koolide kohta, sest oma tulemust parandasid edetabelis ka Läänemaa ühisgümnaasium, Noarootsi gümnaasium ja Lihula gümnaasium. Üldarvestuses 21 koha võrra tõusnud Läänemaa ühisgümnaasium pälvis tulemusega maakonna parima kooli tiitli ja tõukas sellega seni troonil olnud Noarootsi gümnaasiumi.

Eksamite võrdluses jääb silma, et kõik kolm kooli, kus tehti laia matemaatika eksamit, tõusid edetabelis ligi 30 koha võrra. Seega ei tohiks nurisemiseks põhjust olla ühelgi koolil. Muidugi ei tasu tulemusi võtta absoluutse tõena, sest aastati varieeruvad ka õpilased ja nende oskused. Tänavu lõpetasid Läänemaal koolid tublid õppijad ja jääb vaid loota, et nii see ka jääb.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Mnjah
Mnjah

Statistika ime ja metoodika põnevus. Tore kui mõnes koolis on 10 õpilast ja teises 3 lõpuklassi, kui üks kool on piirkonnas ainuke ja võtab kõik vastu ning teine valib endale parimaid jne. Eestis on tekkinud rumal komme arvutada keskmist ja üldistada ning kasutada suvalisi suhtarve, millega hariduse tõeline sisu ja haridussüsteemi reaalsus kaovad ära. Mis kasu on teada kooliruumide keskmist temperatuuri kui see teadmine meid edasi ei vii?

wpDiscuz